Rootsi pangamaks viib töö Balti riikidesse

Täna sai valmis Rootsi riigi tellitud uuring, kuidas taoline finantssektori maks võiks välja näha. Maksu baasiks oleks palgakulud ja maksu määr küündiks 15%-le,  vahendas Rootsi majandusleht Dagens Industri. Valitsus loodab maksust koguda aastas 3,7–7 miljardit Rootsi krooni.

Rootsi pangaliit, mille esinaine on Annika Falkengren, hoiatab, et kui maks kehtestatakse, seab see Rootsis ohtu ligi 16 000 töökohta. Üksi pangandussektorist kaoks 7200 töökohta.

Falkengren kommenteeris valituse maksuplaani Dagens Industrile oktoobris kolmanda kvartali majandustulemuste avalikustamisel. Falkengreni sõnul on pangad suurte muutuste keskel. Ta imestas, kas tõesti tahab riik seda kiirendada. „Pangad digitaliseerivad oma tegevust ja ostavad järjest enam teenuseid sisse. See on ilmne, et taoliste maksudega viivad pangad need muutused ellu veelgi kiiremini,“ ütles Falkengren.

Pangaliidu tegevjuht Hans Lindberg on osutanud, et neljal Rootsi suurpangal on Balti riikides juba peaegu 13 000 töötajat. Palgakulud on kolmandik Rootsi palgakuludest. Ta hoiatab, et kui palgad uue maksuga maksustatakse, kolivad sektori töökohad välisriikidesse või organiseeritakse töö ümber, nii et need ametid kaovad.

SEB-l on Riias ja Vilniuses juba suured teenuste keskused, mis puudutavad IT-arendust, backoffice-teenuseid ja muud. Töötajaid on ligi 800.

Falkengreni sõnul on juba kuulda, et ala töökohad Balti riikidesse liiguvad.

Swedbank visandab, et aasta lõpuks on nn nearsharing-projektis Balti riikides tööl 600 inimest. See puudutab näiteks fondihaldust, osa IT teenuseid jm. Panga plaan on aastatel 2017–2018 veel tooteid ja tegevusi Balti riikidesse kolida, mis tähendab aastas ligi 200 uue inimese palkamist. Ka Swedbank kommenteeris lehele, et kui pangamaks tuleb, võib see protsess saada kiirenduse. Perspektiivis võib see kõik mõjutada Rootsi pangateenuste kvaliteeti. Ja mitte paremuse poole.

Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson ütles täna, et valitsus plaanib uue maksu kehtestada enne oma ametiaja lõppu 2018. aastal.

„Meie valimislubadus oli vähendada suurpankade ülikasumeid selle maksueelise (käibemaksuvabastus – toim) piiramisega, mis neil täna on,“ ütles Andersson.

Anderssoni sõnul on maksu mõte vähendada finantssektori maksueelist. Rootsi suurte pankade kasumid on ca 80 miljardit Rootsi krooni, sealt on n-ö ruumi võtta enne, kui pangad on sunnitud oma tegutsemismudeleid muutma, vahendas ministri sõnu agentuur Bloomberg.

Mis puudutab aga töökohtade kadu, siis see protsess käib ministri sõnul muudel erinevatel põhjustel juba nii või teisiti.  

Uuringu järgi riskiks töökohtade arv Rootsi finantssektoris maksu kehtestamise järel väheneda 2600 inimese võrra.