„Peale tulevad uued digiteenused ja noorte põlvkond, kelle tarbijaeelistused on teised. Näiteks noored ei saa aru, miks peab pangas mingeid pabereid täitma või miks on pühapäeviti pangad kinni. Ühisrahastuse maht kahekordistub iga aastaga, kuid see ei tähenda, et tulevikus kaoksid pangad ära, neil on oma selge roll,“ ütles Alber.

Eesti finantssügavus on 21,8 miljardit eurot ehk 107% SKPst. Teistel riikidel on see 200–400%. „Meie finantsteenuste turg pole eriti suur ja enamik finantsteenuseid käib läbi pankade. Eesti finantsteenuste turg on ka äärmiselt ühekülgne,“ ütles Alber.

Viimastel aastatel on mitu spetsialiseerunud panka hakanud keskenduma universaalpangandusele. „Pilt Eesti pangandusmaastikul muutub pidevalt,“ märkis Alber.

Praegu on tema sõnul hea aeg võlakirjade emiteerimiseks ja seda tänu madalale intressikeskkonnale. Juurde on tulnud ka uusi investoreid, kes otsivad pangadeposiitidele alternatiive. „Võlakirjade emiteerimise protsess on suhteliselt lühike, noteerimine ja kauplemisele võtmise tingimused ei ole keerulised,“ ütles Alber.

Alber kõneles Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuse ja FinanceEstonia korraldatud majanduskonverentsil „Finantssektori arengusuunad 2017. aastal“.