Tohutu ebamugav muutus, milleks keegi veel valmis pole

„Kaubavedu droonidega levib, isesõitvad veokid kaotavad ainuüksi Ameerikas 3,5 miljoni veokijuhi töökoha, lisaks jäävad tööst ilma selle valdkonnaga seotud töötajad – alates teenusjaamadest ja lõpetades tanklate ning teehooldesse puutuvate töödega," selgitas Azavedo Euroopa suurimal tehnoloogiakonverentsil Web Summit. „Nende arengute vastu võidelda pole mõtet, protektsionism ja muutuste takistamine on vale rohi, sest uuendused suurendavad firmadele tootlikkust ja konkurentsivõimet ning loovad uuendusi.“

Areng toob kaasa aga rea probleeme, sest riigijuhid ei ole tema sõnul sellisteks massilisteks muutusteks valmis. Konverentsil hindas enam kui 200 üleilmselt raha paigutavat investorit, et suurim oht uuendustele on iganenud tööseadused ja see, et riigijuhid ei ole valmistunud uute lahenduste massiliseks kasutusele võtmiseks. „Poliitikud peavad vastama küsimustele, mis saab näiteks 40aastastest, kes kaotavad töö,“ lisas WTO juht. See tähendab õppimise ümberkorraldamist, kiiremat ja pidevat reageerimist muutustele.

Sõja asemel koostöö

Kuid uued lahendused võimaldavad ka luua midagi, milleks inimene praegu üksi võimeline pole. Ameerikas asutatud insenerlahenduste tarkvara pakkuva ettevõtte Autodesk juht Carl Bass kirjeldas, milliseid võimalusi see endas kätkeb. „Ajakirjade esikaaned ja filmid maalivad tehnoloogia pealetulekut kui inimese ja masina vahelist sõda, kuid tegelikkus pole nii must-valge,“ selgitas ta. Masinad ei võta tema sõnul mitte tööd käest, vaid kujundavad ümber, kuidas midagi tehakse, ning inimese võimalus on selle juures seadmete ja tarkvara võimsust enda kasuks tööle panna.

„Arvutusvõimsus on inimese odavaim ressurss ja see muutub üha soodsamaks. See võimaldab meil luua asju, milleks inimene ise pole suuteline,“ rääkis ta. Bass illustreeris seda näitega, kuidas arvuti ehk tehisintellekt disainis ise autoraami, projekt sai nimeks Hack Rod. „Me ei joonistanud talle midagi ette, vaid kirjeldasime lõpptulemust, mida vaja saavutada,“ selgitas ta.

Selleks alustati lähteandmete kogumisest ja need koguti testsõidul testauto raami külge paigutatud andurite abil. Nendega selgus, mis jõud sõiduvahendile jõulisel kasutamisel mõjuvad ning saadi aru, kuidas kere eri tingimustes töötab. Saadud näitajad söödeti arvutile ning ülesande püstituseks oli luua võimalikult kerge, jäik ja võimas sõiduvahend – piltlikult öeldes kerge Ferrari. Arvuti välja pakutud võrksõrestikkere erineb harjumuspärasest.

Lahendused, mida inimene ei oska tahta

Saades kuju teada, hakati Bassi sõnul mõtlema, kuidas ja mis materjalist peaks seda tootma. „Andsime arvutile ülesande luua see sõiduk erinevatest materjalidest – väikesed metalltorud, alumiiniumraam või jäik titaan,“ selgitas ta. „Arvuti ei tulnud välja mitte ainult vormiga, vaid pakkus ka materjalid ja tootmisviisi. Sellist autot pole keegi näinud ja see töötab teistest edukamalt, sest tulemus on optimaalne, mille peale inimene üksi ei tule.“