Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankrotis puitmajatootja kaotas ära viis maja

    Juba aprillis pankrotistunud puitmajatootja Nordic Timber Houses omanik Imre Neidek muudkui keerutab, suutmata ikka veel anda üle vajalikke dokumente ja ettevõtte vara, pankrotihaldur kahtlustab kuritegu.

    Imre Neidek keeldus pärast Rakvere kohtumajas vande all tunnistuse andmist Äripäeva küsimustele vastamast, lubades teha seda kirjalikult. Kahe nädala jooksul ta korduvalt saadetud kirjadele ega telefonikõnedele ei vastanud.
    Kohtus lubas Neidek anda üle Rakveres nende endises tootmishoones seisva vara esimesel võimalusel. Pankrotihaldur Martin Krupi sõnul aga ei saadud Neidekult järjekordseks tähtajaks eelmisel nädalal ettevõtte pankrotivara ega selle nimekirja. Krupi sõnul käib lõputu keerutamine.
    Põhjus võib peituda selles, et vara enam polegi ja ettevõte tehti enne pankrotiavalduse esitamist osavalt tühjaks, nagu kahtlustab pankrotihaldur Krupp.
    „Eks hakkan siis kuriteoteadet kokku panema, tuleb tema suhtes mingeid sanktsioone kasutama hakata. Pankrotiseaduse järgi saab teda vajadusel trahvida, sundtuua ja tema suhtes ka aresti kohaldada,“ lausus Krupp.

    Töötajad on ju tunnistanud, kuidas majad liikusid ja kust kaudu neid müüdi. Majad seisid püsti, neist on fotod tehtud. 

    Martin Krupp,
    pankrotihaldur
    Omanikud tülis, firma varatu
    Neidek pidi ilmuma kohtusse tunnistusi andma juba septembris, kuid jättis tulemata, kohal oli vaid OÜ Nordic Timber Houses (NTH) teine omanik Margus Kukk, kes ajas kõik firma probleemid Neideku kaela, nimetades end kaasomanik Neideku ohvriks. Kukk sai enda sõnul osaluse NTHs vaid Neideku võlgade katteks, kuid sellega tulid kaela ka võõrad võlad ja segane raamatupidamine, mida ta kunagi ei näinudki. 
    Nüüd oli Neidekul võimalus end kohtus vande all kaitsta, aga vastuseid kaua üleval olnud küsimustele ta pankrotihaldurile siiski anda ei suutnud.
    Senini on arusaamatu, kus on kevadel tegevuse lõpetanud tootmisettevõtte vara. Algul ütles Neidek Krupile, et vara hulgas on viis poolikut moodulmaja, kuid nüüd ajab ta seda Krupi sõnul tagasi, nagu poleks kunagi nii öelnud.
    Kadunud majad
    Neidek raiub, et poolikud majad olid nii pooleli, et need olid pigem ehitusmaterjal kui majad ning need ei kuulunud üldsegi pankrotiavalduse esitamise ajal NTH-le. Majad müüdi tema sõnul maha hoopis äripartner Kuke firma Nordic Domo alt.
    Kukk ise ütles aga septembris kohtus tunnistades, et majade kohta tuleb küsida Neidekult. Tegelikult pidid viiest majast vähemalt kolm minema võlgade katteks hoopis NTHga sama hoovi peal tegutsenud Rakvere Metsamajandile, mille juhi Andres Alametsa sõnul pole nemad maju näinud.
    Jutt majade müügist on tekkinud aga aja jooksul. „Kui seda oleks reaalselt tehtud, oleks nad seda kohe rääkinud. Töötajad on ju tunnistanud, kuidas majad liikusid ja kust kaudu neid müüdi. Majad seisid püsti, neist on fotod tehtud. Tema ütleb, et need on hoopis teised majad. Valetab lihtsalt,“ sõnas Krupp.

    Nordic Timber Houses OÜ

    Kolm aastat tegutsenud kokkupandavate puitehitiste tootja

    Omanikud (kuni 02.03.2016) Imre Neidek ja Nordic Domo OÜ (Margus Kukk)

    Juhatuse liige (kuni 02.03.2016) Margus Kukk

    Enamik toodangust läks Soome ja Prantsusmaale, lisaks ka Norrasse, õige pisut müüdi ka Eestis

    Viimase esitatud aruande järgi oli 2014. aastal käive ligi 641 000 ja kahjum ligi 62 000 eurot. Aasta varem oli veel käive pea neli korda väiksem, kuid firma 3600 euroga plussis

    Nõuded on esitanud 27 võlausaldajat kogusummas pea 334 000 eurot

    Töötajaid 21, kõigil saamata paari kuu töötasu, keskmiselt hüvitatakse töötukassa otsusega töötaja kohta 2500 eurot

    Pankrotiaruande järgi on firma kassas 15 eurot ja konto 5 euroga miinuses, ettevõttel endal klientidele nõudeid 83 000 euro jagu

    Tänavu 15. aprillil kuulutas Viru maakohus välja ettevõtte pankroti

    Senimaani pole suutnud omanikud esitada firma pankrotivara ega selle nimekirjagi

    Tööinspektsioon algatas firma suhtes väärteomenetluse info põhjal, et NTH koondas kogu kollektiivi, informeerimata sellest töötajaid ja töötukassat. Neidek on öelnud, et töötukassaga suheldes ei saanud ta aru, milline pidanuks olema korrektne käitumisviis.

    Majatootjal vaid väärtusetud tööriistad
    Lisaks viiele majale, mida Neidek hiljem nimetas maha müüdud ehitusmaterjaliks, on ta öelnud, et puitmajatootja pankrotist jäi alles ka üks lauaarvuti, natuke ehitusmaterjali ja tööriistad, mida ta aga ettevõtte põhivara hulka lugema ei pea, sest need on nii vähe väärtuslikud.
    Krupp aga nii ei leia: „Mõni arvabki, et kui ta ostab 100eurose haamri, aga ettevõtte põhivara piir hakkab 200 eurost, siis seda haamrit justkui polegi olemas. Või kui mõni tööriist amortiseerub viie aastaga, siis raamatupidamislikult on selle väärtus null, kuid ega tööriist viie aastaga ära haihtu.“
    Lisaks ei ole Krupi sõnul kuidagi eluliselt usutav, et ühes maju tootvas ettevõttes on vaid nii väärtusetud tööriistad, et neid ei peaks isegi ettevõtte põhivarasse arvama.
    Konto tühjaks
    Jätkuvalt ei ole Neidek ja Kukk suutnud Kruppi veenda, et suurtes summades ülekannete tegemine NTH kontolt Kukega seotud firmadele enne NTH pankrotiavalduse esitamist polnud firma rahast tühjaks tegemine. Nad kinnitavad, et ülekanded olid kõigest laenude tagasimaksed, sest Kukk andis NTH-le pidevalt laene jooksvate arvete tasumiseks.
    Näiteks veebruaris võtsid nad Rootsi klientidelt 23 000 eurot ettemaksu majade eest, mida klient kunagi ei saanud. Neidek selgitas kohtus, et see polnud ettemaksu välja petmine, tegelikult plaanisid nad juba detsembris maju tootma hakata, kuid tekkisid takistused.
    „Toimus lihtlabane petmine, klientidelt võeti ettemaksu ja selle rahaga maksti Kuke firmale võlgu tagasi,“ ütles Krupp.
    Imre Neidek pole esitanud senimaani pankrotihaldurile oma juba kevadel pankrotistunud ettevõtte vara nimekirja.Foto: Andras Kralla
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Rootsi keskpank kergitas intressimäära, uued tõsted juba silmapiiril
Riksbank tõstab intressimäära sel aastal juba teist korda ning sellega tõuseb intressimäära tase 0,75 protsendini.
Riksbank tõstab intressimäära sel aastal juba teist korda ning sellega tõuseb intressimäära tase 0,75 protsendini.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Rimi lõi koduveoks käed Starshipiga
Tallinnas autonoomseid pakiveoroboteid testiv Starship sai pardale poeketi Rimi, mille kolmest Tallinna supermarketist saab nüüd kolme koti kaupa koju kaupa tellida.
Tallinnas autonoomseid pakiveoroboteid testiv Starship sai pardale poeketi Rimi, mille kolmest Tallinna supermarketist saab nüüd kolme koti kaupa koju kaupa tellida.
Soomlased ehitavad Helsingisse 400 miljonit maksva soojuspumba
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.
Mereveest sooja tootmine, mida plaanitakse ka Tallinnas, saab Soome pealinnas peatselt tõeks: Helsingi sooja- ja elektritootja Helen plaanib 400 miljoni euro eest püstitada pealinna Salmisaarele tohutu mereveel töötava soojusvaheti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.