Mida toob Artika uurimise keeld kaasa USA energiatööstusele?
Obama administratsiooni poolt reedel vastuvõetud otsus lükata edasi uus avamere nafta-ja gaasimaardlate uurimine USA Arktika vetes on tõsine tagasilöök energiafirmadele, mis lootsid saada osa nafta- ja gaasirikkast piirkonnast.
Usutavasti paikneb piirkonnas koguni 27 miljardit barrelit naftat ning 132 triljonit kuupjalga maagaasi.
Samm paneb energiafirmad kahtlemata otsima uusi võimalusi uue presidendi valitsemisajal mujal, sealhulgas vastuolulistes piirkondades nagu Alaskal asuvas Arktika kaitsealal, Mehhiko lahes ning Atlandi ookeanis, kus praegu on sellised uuringud keelatud.
Obama administratsiooni otsus aga kehtib kuni aastani 2018. või 2019. ning peale seda võib Trumpi administratsioon teha oma viie-aasta plaani, mistõttu võivad ettevõtted peale seda saada puurimisload.
Royal Dutch Shell investeeris eelmisel aastal Arktikast nafta leidmisesse 7 miljardit dollarit ning hetkel ei ole kindel, kui palju ettevõtteid panustavad võimalusele uurida Arktika naftavarusid 2020 ja 2022 aastal.
Hoolimata sellest, et nafta hinnad püsivad hetkel madalad ning uuringueelarveid on tabanud kärped, on nafta- ja gaasifirmad jätkuvalt Arktika avastamisest vägagi huvitatud. USA geoloogid usuvad, et ligi 40% maailma avastamata reservidest asub just Arktikas.
Shelli 7 miljoni dollariline läbikukkumine näitab selgelt, kui keeruline on sealsete maavarade avastamine ning puurumine jäistes, arktilistes tingimustes Alaska vetes. Sellest hoolimata näevad paljud ettevõtted sealseid operatsioone vähem riskantsena võrreldes operatsioonidega maailma teistes naftarikastes piirkondades, kus poliitiline ebastabiilsus võib ettevõtete pikaajalisi investeeringuid ähvardada.
Analüütikud usuvad, et Trumpi administratsioon on energiafirmade sõbralikum ning toob taaskord avalikkuse ette vastuolulised kõnelused Arktika kaitsealal naftamaardlate uurimise osas. Ühtlasi võidakse anda load naftamaardlate uurimiseks Atlandi piirkonnas ning Florida avamerel.
