See on kõik osa globaliseerumisest ja kapitalismist. Hiina ei ole enam ammu pelgalt odava tootmise riik, kirjutab Stubb.

Hiina fookus on eelkõige Euroopal, sest USAs on välismaised investeeringud riigi rangema kontrolli all ning Donald Trumpi presidendiks saamine ei muuda suhtumist Hiina investoritesse paremaks. Selgelt oli Hiina investorite huvi väljendunud ka tänavusel Helsingis toimunud Euroopa suurimal idufirmade üritusel Slush. Eurooplasi näib Hiina taoline suur huvi üllatavat, nendib Stubb.

Ent juba on Euroopas Hiina investoritel firmade ülesostmisel tekkinud esimesed tõrked, näiteks Saksa kiibitootjaga Aixtron. Samas Supercellis osaluse ost mingit vastuseisu ei tekitanud, sest see ettevõte pärismaailmas nii suurt potentsiaalset strateegilist tähtsust ei oma.

Kuidas peaks Euroopa reageerima? Esmalt tuleb enesele teadvustada, et taoline ülesostmine toimub ja et Hiina tegutseb väga süstemaatiliselt ja kannatlikult. Euroopa vajab välisinvesteeringuid, kuid teisalt võib tegemist olla protsessiga, millel võivad olla märkimisväärsed strateegilised tagajärjed.

Euroopa ei peaks Stubbi arvates reageerima järsu protektsionismiga, sest Donald Trumpi maailmas võib just Hiinast saada vabakaubanduse edendaja. Küll aga peaks Euroopa otsima ühiseid lahendusi, et mitte muutuda killustunud "täikaks", kus üks käsi ei tea, mis teine teeb. Stubb avaldab lootust, et Euroopa suudab võimalikult kiiresti välja arendada ühise vastuse Hiina toimetamisele. Teisalt võib aga juba olla liiga hilja.