Taavi Kotka tuli välja uue ideega

E-residentsuse projektijuht Kaspar Korjus (vasakul) ja e-residentsuse looja Taavi Kotka teise aastapäeva tähistamisel, kus Kotka värske idee välja käis.  Foto: Andras Kralla
Marge Väikenurm • 5. detsember 2016 • 3 min
Jaga lugu:

E-residentsuse teise sünnipäeva tähistamisel pakkus Taavi Kotka, et Eesti võiks olla nii-öelda vahepeatus ettevõtjatest immigrantidele.

E-residentsuse isaks nimetatav Kotka rääkis, et immigratsioon mängib tema hinnangul riikide edus tähtsat rolli. „Saksamaa, Suurbritannia ja Rootsi võidavad tänu füüsiliselt kohal olevatele immigrantidele. Meie ei suuda seda saavutada, sest nad lihtsalt ei taha siia tulla,“ lausus Kotka, kuid andis idee, kuidas nendele Eesti kas või ajutiselt atraktiivsemaks muuta.

Eesti saaks ära kasutada, et inimesed tahavad teistesse riikidesse kolida, olgu siis Suurbritanniasse, Rootsi või Saksamaale. „Oli juttu, et tänu ühele e-residendi ettevõttele saame praegu ühes kuus 362 eurot. Füüsiline isik, programmeerija, kes tuleb Lõuna-Aafrikast Eestisse, tooks meile aga 6000 eurot,“ tõi Kotka näite, kuivõrd olulised on füüsilised immigrandid ühele riigile ja sõnas, et Eesti võiks olla riik, mis aitaks näiteks lõuna-aafriklasel Londonisse kolida. „Mis oleks, kui aitaksime tal kolida mitte Eestisse, vaid Lõuna-Aafrikast Londonisse? Mis oleks, kui oleksime keset Euroopa immigratsiooni? Jällegi liiga ambitsioonikas?“ küsis Kotka ja lisas, et tähtis on sealjuures tark immigratsioon.

Et lõuna-aafriklane pääseks Londonisse, peaks ta asutama ettevõtte, leidma esimesed kliendid ja ettevõtet korralikult vedama. Kui ettevõttel läheks edukalt, saadaks Eesti valitsus Suurbritanniale kinnituse, et lõuna-aafriklasel on nii Eesti e-residentsus kui ka Euroopa ettevõte, mis toimib. „Kõik Euroopa riigid tahaksid sellist inimest endale. Isegi meie: 362 eurot versus 6000 eurot, siin on suur vahe. Kui sa oled distantsilt suutnud tõestada, et sobid Euroopale, siis võib juhtuda, et riigid hakkavad sinu pärast võistlema.“

Järgmine samm

E-residentsuse projektijuht Kaspar Korjus rääkis, et e-residentsusel on käes kolmas samm: turuleminek. Veel tõi Korjus välja numbrid. E-residentsust on tänaseks taotlenud üle 15 000 inimese 135 riigist, e-residendid on loonud 1000 uut firmat ja 2000 e-residenti kasutab e-residentsust oma ettevõtte administreerimisel. Arvutused näitavad, et üks e-residendi ettevõte toob Eestisse aastas 4300 eurot, mis teeb kokku 4,3 miljonit eurot.

Iga ettevõte annab igakuiselt Eesti majandusele juurde 362 eurot. „See on minimaalne, mida jälgida õnnestub. See summa võib olla ka kümme korda suurem, me ei tea,“ tõdes Korjus, lisades, et tegemist on Eestile uue rahaga.

Portaal Geenius küsis hiljuti, kui palju läheb üks e-resident Eestile maksma, kuid sellele ei osanud Korjus vastata. „Kuna e-residendid maksavad oma avalduste menetlemise kulud ise kinni, siis peamine kulu on tulevikus ilmselt uute kandidaatideni jõudmine. Õnneks täna on rahvusvaheline meedia selle töö meie eest suuresti ära teinud ja meie enda turunduskulud on üsna väikesed,“ rääkis ta.

Peavad eksperimendiks

E-residendist itaallase, Soomes elava Damiano Cerrone sõnul arvavad paljud, et e-residentsus on eksperiment, kuigi see nii ei ole. „Ilus on, et see ei ole eksperiment, vaid ka tegelikult töötab.“

Samas leidub neid Eesti ettevõtteid, kes tänu e-residentsusele teenivad. Virtuaalkontorite, juriidiliste teenuste ja raamatupidamisega tegeleva 1Office Grupi partneri Ivar Veskioja sõnum sarnaneb Cerrone omaga: „Kui mul oleks vaja oma jutt viie sekundiga kokku võtta, siis ütleksin: „E-residentsus töötab.“ Veskioja selgitusel ei ole 1Office’i jaoks tegu testimisega, sest firma suudab e-residentsuselt ka päriselt teenida. Ta avaldas, et veerand nende klientidest on e-residendid. „Numbrid kasvavad.“

Kotka nentis, et teda on alati kritiseeritud, kuna nende meeskonna eesmärk on leida 10 miljonit e-residenti. Ta märkis, et Silicon Valleys küsiti temalt esimesena hoopis, miks mitte võtta eesmärgiks miljard e-residenti. Kui Eesti saaks kokku kümme miljonit e-residenti, siis rahaline kasu oleks Kotka sõnul tohutu. „Ja see on võimalik.“

 

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt