Asekantsler: valitsus ei lasknud maksueksperte ligi

16. detsember 2016, 11:45
Arutlusringis vestlevad rahandusministeeiumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, Tööandjate Keskliidu maksutöörühma juht Jaan Puusaag ja Estonian Celli finantsdirektor ja juhatuse liige Siiri Lahe.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20161216/NEWS/161219813/AR/0/AR-161219813.jpg

Erinevalt eelmisest koalitsioonist ei lasknud praegune valitsus seekord maksueksperte läbirääkimiste ruumi, vastas rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov päeva moderaatori rollis olnud Sirje Tammiste küsimuse peale tööjõumaksude muudatustest.

Ka Krimelte juhatuse liige ja tööandjate keskliidu maksutöörühma juht Jaan Puusaag pidas Äripäeva teemaveebi Tööstusuudised.ee korraldatud konverentsil "Kuidas lahendada tööjõukriisi tööstuses" kahetsusväärseks, et rahandusministeeriumi spetsialiste arutellu ei kaasatud ja nentis, et eelmise koalitsiooniga seda ei juhtunud.

Ettevõtjast hiromandiks

Ettekande alguses mainis Jegorov, et kõik otsused, mis vastu võetakse, muutuvad kiiresti ja väga paljud maksumuudatused enam sel nädalal ei kehti. Kui maksudega aga iga natukese aja tagant mängida, muutub süsteem läbipaistmatuks ja ennustamatuks. Ainult hiromant suudab prognoosida oma tuleva aasta jooksvaid kulusid, teiste jaoks läheb investeerimisotsuste tegemine järjest keerulisemaks.

„Kui me uue koalitsioonileppe koos maksupaketiga esimest korda kätte saime, siis oli see nii ettevõtte juhtide kui ka omanike jaoks tõsine šokiteraapia,“ tunnistas Estonian Celli finantsdirektor ja juhatuse liige Siiri Lahe. „Leppest oli kadunud varasema valitsuse algatatud ja eelmises koalitsioonileppes olnud energiamaksude diferentseerimise pakett ja lisaks oli täisüllatusena sees gaasiaktsiisi väga hüppeline tõus, mis energiamahukale tööstusele on suur pauk,“ ütles ta. Õnneks on kõik need jutud tema sõnul sellises kaalume-mõtleme-vormis, et midagi justkui tahetakse muuta, aga kuni need ei ole kindlas kõneviisis, on kõik Estonian Celli investeeringud külmutatud, et mitte öelda tagasi kutsutud faasis.

Gaasiaktsiisi teema tõstas publiku seast ka ASi Standard juhatuse liige Enn Veskimägi, kes juhtis tähelepanu sellele, et poliitikud vaatavad küll aktsiisitõusu mõju kodutarbimisele, kuid ei arvesta, missuguse paugu annab see eksportivale tööstusele. „Enamik tööstust kütab gaasiga ja toodab gaasiga. Samal ajal me armastame võrrelda end Soomega, nii palkasid kui ka muud. Soomes aga konkureerime Läti ja Leeduga. Praegu on palgavahe Lätiga kuskil 20 protsenti, Leeduga 30 protsenti ja gaasiaktsiisi vahe tõuseb kuusteist korda,“ rääkis Veskimägi ja küsis seejärel, kas rahandusministeerium ei võiks analüüside tegemisel anda oma ministrile nõu, millised on pikaajalised mõjud.

Jegorovi sõnul töötavad ametnikud endiselt selle nimel, et kõrge lisandväärtusega tööstust konkurentsivõime langusest säästa. „Ma ei ole erisuste suur pooldaja, aga me paraku oleme jõudnud kaudsete maksudega nii kaugele, kus on oht, et see hakkab tõsiselt häirima meie tööstuse konkurentsivõimet. Oleme Euroopa statistika järgi kaudsete maksude edetabelis suhteliselt kõrgel kohal, mõnes positsioonis isegi esimesel või teisel kohal. Kui tahame jätkata seda, kuhu me jõudnud oleme, siis pole midagi teha, teatud erisused on vajalikud,“ ütles Jegorov.

Palgatõusu surve on pigem marginaalne

Arutlusringis ei jätnud Puusaag võimalust kasutamata, et Jegorovilt küsida, kas ta oli tookord sotsiaalmaksu langetamisega nõus. „Nõu andmise puhul on küsimus selles, et me küll anname nõu, aga kuidas seda nõu kuulda võetakse, on juba kuulaja enda asi,“ vastas maksu- ja tollipoliitika asekantsler Jegorov piitsutava sarkasmiga.

Jegorovi hinnangul sotsiaalmaksu muudatuse ärajäämine väga paljusid ettevõtjaid ei morjenda, sest tegemist oleks olnud väga väikese muudatusega, mille langust on ka erasektor kritiseerinud. Samas võib muudatuse ärajätmine tema sõnul mõjutada neid suuri ettevõtteid, kelle palgaarvestused on järgmiseks aastaks tehtud.

Ka Puusaag leidis, et sotsiaalmaksu langetamise küsimus ei ole ettevõtja jaoks tähtis. Lühiajaliselt puudutaks see tema sõnul üksnes neid ettevõtjaid, kellel on väga palju töötajaid, näiteks turvafirmasid. „Selline kõigile ühine maksude langetamine mõjutaks põhiliselt siseturul tegutsevaid ettevõtteid ja nende omavahelist konkurentsi. Kokkuvõtteks saaks hinnalanguse kaudu kasu hoopis tarbija ja ettevõtjale ei jääks pikas perspektiivis ikkagi midagi kätte,“ ütles Puusaag. Tema sõnul oleks sotsiaalmaksu langetus tohutu ressursi raiskamine, samal ajal kui maksuvaba miinimumi suurendamine on ettevõtja jaoks palju targemini paigutatud raha.

Maksuvaba tulu reform leevendab Jegorovi sõnul kindlasti mõneks ajaks ka palgatõusu survet. Kui kauaks, sõltub juba konkreetsest ettevõttest. „Mina olen kuulnud hinnanguid kaks-kolm aastat. Ilmselt puudutab see valdkondi, kus palk on madal, kuid need valdkonnad, kus palgad on keskmised või keskmise lähedal, see aeg ilmselt nii pikk ei ole,“ ütles Jegorov. Majandusele tervikuna tähendab see, et kättejääv raha viiakse sisetarbimisse.

Puusaagi sõnul võib reform palgatõusu survet vähendada umbes aasta, kuid tegelikkuses ei kujunda tööjõu hinda palganumber, vaid nõudluse ja pakkumise vahekord. „Kui töötajaid on vähe, siis palk jätkab kasvamist. Pigem on see oluline leevendus madalapalgalistele ja läheb solidaarsuse vaatevinklist õigesse kohta,“ leidis Puusaag.

Lahe oli Puusaagiga sama meelt, et turunõudlus paneb palgasurve paika. Oma ettevõtte näitel näeb ta, et on neid, kes plaanitavast muutusest võidavad, neid, kelle jaoks ei muutu midagi, ja on ka neid, kes kaotavad. „Peaksime hoopis mõtlema selle peale, milliste töökohtade loomist see muudatus rohkem soosib,“ ütles Lahe.

Enamik töölkäijaid hakkab saama rohkem palka

Tulumaksuseaduse muudatus, mis jõustub alates 1. jaanuarist 2018, kuid mida tegelikult soovitakse jõustada juba praegu, et see oleks tasakaalus sotsiaalmaksu langetamise ärajätmisega, on sisuliselt maksuvaba tulu reform. „Tegu ei ole pelgalt maksuvaba tulu tõusuga, vaid muutuvad ka selle tulu arvestamise põhimõtted,“ täpsustas Jegorov ja lisas, et sellist lähenemist kasutavad teisedki riigid. Kõige lähem näide on Leedu, kus on sarnaselt maksuvaba tulu kättesaadav ainult palgaspektri madalamale osale. Suurem muudatus ootab Jegorovi sõnul ees just füüsilisi isikuid, kellele võib rõõmusõnumi asemel tulla hoopis juurdemakse teade, kui nende palk on aasta jooksul kasvanud.

„Reformi peamine võlu seisneb selles, et 62 eurot, mis kuni 1200 eurot teeniva inimese palgale lisandub, on oluliselt suurema tähtsusega, kui 38eurone maksukaotus inimese jaoks, kelle palk on 2100 eurot või rohkem,“ selgitas Jegorov ja märkis, et vähemalt prognoosi järgi hakkab 86% inimestest rohkem palka saama, sest nende tulumaks väheneb. Vahemikus 1200 kuni 2100 eurot on tasakaalupunkt 1758 eurot. Ehk siis iga kuu täpselt 1758 eurot teenivale inimesele ei muutu midagi. 68 protsenti palgasaajatest jääb aga sellest tasemest allapoole.

Jegorovi sõnul olid mõlemad tööjõumaksu muudatused suunatud tööjõu maksukoormuse langetamisele. Tulumaksu kaudu pakutud lahendus on mõju poolest aga palju ulatuslikum ja mitu korda kallim kui sotsiaalmaksu langetus.

Oluliseks muutub vaimsesse tervisesse panustamine

Kui ettevõte hakkab oma töötajate hingeelu eest hoolitsema, kasvab ka töötajate emotsionaalne seotus selle ettevõttega, ütles Sirje Tammiste.

Uue maksupaketi lahutamatuks osaks saab ka tööandja hool töötaja tervise eest. Võrreldes algse eelnõuga tehakse nüüd osaliselt maksuvabaks ka taastusarsti, füsio- või tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi ja kliinilise psühholoogi teenused. Kulude maksuvaba piirmäär jäetakse aga samale tasemele: ühe töötaja kohta on see 100 eurot kvartalis ehk 400 eurot aastas. 

Jegorovi sõnul otsustas rahanduskomisjon seaduse menetlemisel toetada eraravikindlustuse makseid ja nii võib tööandja panustada ka täiendavasse eraravikindlustusse. „Sellest loodetakse, et need teenused saavad suurema populaarsuse osaliseks,“ sõnas Jegorov.

Tammiste Personalibüroo juht ja koolitaja Sirje Tammiste teadis oma koolituskogemusest lisada, et kui peres on mure, siis sageli ei jätku raha psühholoogile maksmiseks. „Kui ettevõte hakkab hoolt kandma oma töötajate emotsionaalse ja hingelise poole eest, siis inimese seotus selle organisatsiooniga kasvab märkimisväärselt. Arvan, et see hakkab väga tugevalt mõjutama ettevõtte kuvandit ja kindlasti on see selge sõnum ka riigi poolt, millele ettevõtjad võiksid tähelepanu pöörata,“ ütles Tammiste.

Puusaagi hinnangul räägitakse tööandja kaasamisest töötaja tervishoidu ikka veel väga tagasihoidlikult, samas kui tööandja seisab töötajale kõige lähemal ja oskab hinnata tema vajadusi kõige paremini. Kuna 2015. aastal koguti tööandja tervishoiuga seotud erisoodustusmaksu riigieelarvesse ainult 2,3 miljonit eurot, ei näe ta mingisugust põhjust, miks peaksid tervishoiule tehtud kulutused üldse erisoodustusega maksustatud olema.

Erakindlustust pidas Puusaag rohkem tagajärgedega võitlemiseks ja leidis, et kõige olulisem on ennetamine ja et töötajal oleks võimalik minna eriarsti juurde. „Tegelikult on praegu tervishoiusüsteem selline, et kui sul raha pole, siis sure ära,“ ütles Puusaag ja märkis, et riigil on siin tegelikult tohutu ressurss kasutamata. Erakliinikute külastamise võimalus ja eriarstiabi kättesaadavus töötajate motivatsioonipaketina muutuks väga kiiresti loomulikuks. „Ma lähen sinna tööle, kus mulle öeldakse, et minu eri- või eraarsti kulutused kompenseeritakse aastas mingi summa ulatuses,“ ütles Puusaag.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. December 2016, 11:52

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing