Haldusreformi kohtuotsus: põhipunktid peavad, üks koht lekib

Artikkel

- Uudised
- Urmo Andressoo
- 20. detsember 2016 kell 7:55
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haldusreformi kohtuotsus: põhipunktid peavad, üks koht lekib
Riigikohtu esimees Priit PikamäeFoto: Postimees/Scanpix
Hommikusel pressikonverentsil sõnas riigikohtu esimees Priit Pikamäe, et nii omavalitsuste sundliitmine kui ka nende miinimumpiiriks 5000 elaniku määramine ei ole põhiseadusega vastuolus.
Kohtulahendit väga kontsentreeritult kokku võttes sõnas Pikamäe, et Eesti on ühtne riik ja selle halduskorralduse kehtestab seadusandja. „Parlament on suveräänne otsustama kriteeriumite ja viiside üle, mille järgi kohalike omavalitsuste reformi läbi viia,“ sõnas Pikamäe, toonitades, et mõistagi ei tohi see toimuda meelevaldselt ega veetuna mõnest poliitilisest agendast. Haldusreformiseaduses on tema sõnutsi aga paika pandud väga objektiivsed põhjused, miks reformi tehakse. „Selles ei ole seadusandja eksinud,“ sõnas Pikamäe.
Pikamäe sõnul on riigikogu läinud isegi pehmemat teed. Seaduse järgi oleks neil vaba voli sundliitmist ka kohe rakendada. Praegu on kavas aga esmalt vabatahtlik ühinemine ning omavalitsusi, mis sellega hakkama ei saa, ootab sundliitmine.
Samuti pole Pikamäe sõnul seadusesse raiutud see, et kõik omavalitsused, kus elab alla 5000 inimese, läheksid tingimata sundliitmise alla. Seda, milliseid üksusi ja kuidas liita, otsustab valitsus hiljem. Pikamäe sõnul jätab seadus valitsusele lahtised käed algatada mõne üksuse sundliitmise protsessi, mõne liitmist aga mitte.
Kohus ei nõustunud omavalitsuste seisukohtadega, et seadus on liiga jäik ja erandeid sundliitmisest kõrvale hoidmiseks liiga vähe, rääkis Pikamäe.
Siiski leidis riigikohus vastuolu seadusesse kirjutatud kulupiiri juures, mille järgi peab riik ühendamise kulusid kompenseerima kuni 100 000 euro ulatuses. „Kui riik paneb kohustuse, tuleb kaasa anda ka rahakott,“ illustreeris Pikamäe. Ehk siis riik peab katma enda seatud kohustuste kulud, sõltumata nende suurusest. „Sellest tulenevalt on praegu ette nähtud 100 000 euro ülempiir põhiseadusega vastuolus,“ selgitas Pikamäe, lisades, et kolleegium tunnistas piiri kehtetuks.
Valitsus on argumenteerinud piiri määramist sellega, et see on senini olnud piisav – ükski liitmine pole üle selle maksma läinud. Pikamäe sõnul kolleegium sellega aga ei nõustu, kuna planeeritav haldusreform on oma ulatuselt hulga laiem.
Riiki haldusreformi teemal riigikohtus esindanud Raidla Ellex vandeadvokaatide sõnul on küll 5000 elaniku kriteerium piir, millest lähtudes algatatakse sundliitmise menetlus, kuid mitte lõppotsuse tegemisel. Kui alla 5000 elanikuga üksus täidab oma ülesandeid hästi ja suudab pakkuda elanikele kvaliteetseid teenuseid, ei pea valitsus tema sundliitmist lõpule viima, kinnitas Raidla Ellex pressiteates.
Vallajuhtidel ees rasked valikud
"See, et sundliitmine jääb jõusse, oli pehmelt öeldes üllatav," tõdes haldusreformiseaduse ülevaatamiseks riigikohtule taotluse esitanud Juuru vallavolikogu esimees Sirje Endre. Muus osas otsus teda ei üllatanud. "Enne juba imbus siit-sealt infot läbi, et riigikohus kavatseb olla seadusega n-ö ühel meelel," sõnas Endre, lisades et üks põhiseadusest kõrvalekalle, mille riigikohus tuvastas, ei ole väga oluline punkt.
Volikogu esimehe sõnul selgub valla järgmine samm ülehomsel istungil. "Oleme terve aasta oma kõigi naabervaldadega läbirääkimisi pidanud. Arvan, et volikogu otsustab, kellega neid jätkame," ütles ta.
Endre sõnul oli Juuru vallavolikogu otsus jääda iseseisvaks haldusüksuseks väga kaalutletud ning tugines peamiselt valla headele majandusnäitajatele. "Tulumaksu oleme saanud 11,2% rohkem kui möödunud aastal, eelarve on heas korras jne," selgitas ta.
Endre on algusest saati olnud selle vastu, et omavalitsuse saatuse otsustab ainsana seal elavate isikute arv. "See meetod on vastu hakanud, seda pole piinlik tunnistada. Muidu olen aga haldusreformi poolt. Pooldan rohkem kihelkondlikku lähenemist. Oleme aastaid üritanud Juurus teha ühte valda kihelkonna piirides - Kaiu, Juuru, osa Kehtnast, Kohilast ja Raplast," tõi ta näiteks.
Endre on mures maakohtade arengu pärast. "Kui väiksed vallad liidetakse linna-tüüpi keskusega, ega see head väiksele vallale ei tähenda. Olen mures koolide, raamatukogude ja muu pärast," tõdes Endre. "Elame-näeme. Eks elu teeb oma korrektiivid," lisas ta.
Rahva arvamusega ei arvestata
"Me ei ole põhimõtteliselt haldusreformi vastu. Saame aru, et on vaja teha. Siiski pole meile aga ikka veel selge, kust see arv 5000 ikka tuleb," sõnas samuti riigikohtule taotluse esitanud Tõstamaa vallavanem Toomas Rõhu otsuse peale.
"Loomulikult on valitsusel õigus otsustada, aga rahva arvamust ikka eriti ei arvestata," ei mõistnud Rõhu, milleks on tarvis riigil teha küsitlus, kui sellega üldse arvestama ei pea. Tõstamaa vallas osales küsitlusel 36% elanikest ehk umbkaudu 400 inimest. "Päris rekordarv," hindas vallavanem, tuues võrdluseks Pärnu, kus osalejate arv jäi 1% ümber.
Rõhu sõnul leidis 92% küsitletutest, et Tõstamaa peaks jääma iseseisvaks üksuseks. "Kui seaduses on sees, et peab tegema küsitluse, aga väga midagi sellest ei sõltu, siis arvan, et see annab löögi järgmiste valimiste osalemisele - miks ma lähen valima, kui minu arvamusest midagi ei sõltu?" küsis Rõhu.
Selleks, et 5000 elanikku täis saada, on Tõstamaa vallajuhi sõnul laual ainult ebaloogilised variandid. "Valik on liituda Lihulaga, millega pole aga meil mingit seost. Loogiline valik oleks liituda Varblaga, kuid 5000 on Varbla valla juhid ilmselt ära hirmutanud - võib-olla ei tulegi Tõstamaal ja Varblal seda 5000 täis," kirjeldas Rõhu keerulist olustikku. Seega jääbki valikusõelale kas Lihula või Pärnu. Otsuse plaanivad vallajuhid panna rahvahääletusele. "Eks me siis vaatame, mis tuleb, muud ei oskagi öelda. Eestimaa on ennegi näinud suurliitmisi," võttis Rõhu teema kokku.
100 000 eurose ülempiiri kehtetuks tunnistamist pidas Rõhu positiivseks.
Kolmandik teest on läbitud
Rahandusministeeriumi andmetel on ühinemises kokku leppinud 66 omavalitsusust. Neist 8 on valitsus kinnitanud ning 58 juhul on jõudnud kokkuleppeni omavalitsuste volikogud. 101 kohalikul omavalitsusel on veel läbirääkimised pooleli. 4 merelist saarvalda Muhu, Vormsi, Kihnu ja Ruhnu ei pea naaberomavalitsusega ühinema. 21 kohalikku omavalitsust läbirääkimistes ei osale.
Riigihaldusministri Mihhail Korbi sõnul tuleb omaalgatuslikult ühinevaid omavalitsusi kokku üle 150. "See on väga suur töö ning neid omavalitsusjuhte tuleb reformi õnnestumisse panustamise eest tänada ja tunnustada," kommenteeris Korb, lisades et ta tunnustab ka kohtusse pöördujaid, kelle initsiatiiv lõi diskussiooni ja tõi paljudele küsimustele vastused.
„Haldusreformi lõppeesmärk on võimekad omavalitsused, kes suudavad kohalikku elu terviklikult arendada, et inimestel oleks hea elada. Reformiga ei muutu ainult omavalitsuste piirid, vaid suureneb kohalike omavalitsuste otsustusõigus, neile tuleb juurde ülesandeid ja finantsvahendeid ülesannete elluviimiseks,“ lisas minister.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum