Transpordiettevõtte Lajos ASi omaniku Einar Vallbaumi sõnul tal kaubikute teemaksu vastu midagi iseenesest pole, kuid see võiks tema hinnangul kehtida kõigile autodele.
- Transpordiettevõtja Einar Vallbaumi sõnul võiksid naelkummide kasutajad kõige rohkem teemaksu maksta Foto: Andres Haabu
Valitsus kavandab 2018. aastaks teekasutusmaksu rasketele veokitele, üle 12tonniste veoautodele, mille päevamäär oleks esialgse plaani järgi 10–12 eurot ja aastatasu 700–1300 eurot. Transpordiettevõtte Lajos omaniku Einar Vallbaumi sõnul pole see iseenesest halb mõte, kuid võiks kehtida kõigile autodele.
„Maks võib tulla küll, aga see peab tulema alates 3,5tonnistest autodest. Kui vaatate Eesti teid, siis kes on siin kõige kiiremad? Valged kaubikud! Neid on nii palju. Kui Soome laeva vaatate, siis veetaksegi kaubikutega kaupa,“ rääkis Vallbaum.
Kui praegune plaan valitsuses läbi läheb, siis tõstab see Vallbaumi sõnul hindu. „Rahusvahelistele vedudele see ei mõju, küll aga sisevedudele. Neile, kes Eesti sees kaupa veavad, tõuseb veohind ja tõusevad kaubahinnad. Mina näen asja nii, et võiks olla ka veel sõiduautodel see maks. Naelkummid lõhuvad kõige rohkem asfalti, veoautod ei lõhu nii palju,“ rääkis Vallbaum ja lisas, et see, kes tahab naeltega sõita, võiks hakata rohkem maksma.
„Me võtame selle teema kindlasti üles. Oleme seda meelt, et tuleb võtta neilt, kes seda teed ka lõhuvad. Kevadel me alati vaatame neid teid, kus on roopad sees, sest sõiduautod on sõitnud naelkummidega ja kuna meil pole lund ka, siis... Meie talv on nagu on – miks peavad olema naelkummid?“ mõtiskles Vallbaum.
Ta lisas, et Lätis ja Leedus on see maks autodele 3,5 tonni pealt ning ausa konkurentsi nimel võiks see ka Eestis nii olla. Muidu võidakse tema sõnul hakata sisevedudel numbrimärke vastavalt vahetama.
Seotud lood
Ettevõtjad peavad veokite maksustamist ebaausaks, kuid leiavad, et kui juba maksustada, siis nii raskemaid kui kergemaid masinaid.
Poola Keskpank oli kolmandas kvartalis juba teist kvartalit järjest maailma suurim kullaostja ning üldiselt on märgata Ida-Euroopa riikide aktiviseerumist kullaturul, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) avaldatud andmetest.