4 halba harjumust, mis rikuvad karjääri

Töökaaslaste vahelisi suhteid ning töökeskkonda uurinud psühholoog David Maxfield ütleb, et kuigi asjalikud ja töökad inimesed hakkavad kollektiivis alati silma, võivad teiste seast esile kerkida ka need, kellel on mitmeid halbu harjumusi, millest nad muuseas ise arugi ei pruugi saada.

“Halvad harjumused võivad pikas perspektiivis karjäärile kahju teha, kusjuures inimestel on sellest sageli väga raske aru saada,” teab ta.

Maxfield ütleb, et kuigi inimene võib olla töökas, võib tema ellusuhtumine olla takistavaks faktoriks, miks kõik nobedalt ja ladusalt ei lähe. Psühholoog toob välja neli halba harjumust, millest peaks iga töötaja kindlasti loobuma, kui tahab karjääriredelil kiiresti tõusta.

Ära viili! Maxfield toob edu valemina välja töökuse ehk karjääriredelil edasi ronimiseks tuleb oma ülesandeid täita korralikult. See tähendab, et grupiprojektide puhul ei tasuks lasta teistel lõviosa tööd ära teha ning süüdimatult tööle osaks saanud kiitust nautida. Kui esimesel korral võib see läbi minna, ei tasu loota, et see teistele igavesti märkamatuks jääb. See omakorda vähendab töötaja mainet ning tõsiseltvõetavust.

Seetõttu soovitabki Maxfield anda igas asjas endast parima ning mitte rahulduda keskpärasusega. Võib kindel olla, et pingutused ei jää teistele märkamata.

Pane teisi tähele! Teise halva harjumusena toob Maxfield välja soovimatuse teisi kuulata. Nii võivad sageli töötajad või ülemused olla nõus oma kolleegi ettepanekutega ning rõõmuga neid kuulata ja kaasa noogutada, ent tegelikult nad ei süvene sellesse, mida neile räägitakse. See töötab pikas plaanis aga inimesele endale vastu, kuna enamik inimesi solvub nii ametialases kui isiklikus plaanis, kui neid ei kuulata.

Muuseas, selgub, et sama taktika on psühholoogide sõnul ka üks eduka abielu alustalasid. Seega, teisi tasub süvenenult kuulata, sest siis võib kindel olla, et ka sind kuulatakse ning hilisem koostöö laabub hästi.

Ära suhtu endasse negatiivselt! Maxfieldi sõnul võivad ka kõige töökamad ning usinamad töötajad olla enda oskuste ja suutlikkuse suhtes ebakindlad ning negatiivselt meelestatud. Ta märgib, et emotsioonid mõjutavad meid rohkem kui me arvata oskame ning kui me häälestame end pidevalt negatiivsusele ning mõtleme, et teised on meist kindlasti paremad, ei aita see edule kaasa. Samuti ei jää halb suhtumine märkamata ka teistele. “Iga asja puhul tasub enne näha plusse ning siis alles miinuseid,” soovitab Maxfield.

Ära astu samasse ämbrisse! Võib kõlada küll klišeelikult, ent samu vigu korrata ei maksa. See näitab, et inimene ei oska ega suuda oma vigadest õppida ning karjääriredelil tõusmist silmas pidades on tegu halva omadusega.

Maxfield märgib, et oma vigadest mitte õppimine on töötajate puhul üks levinumaid probleeme. Seetõttu tuleb oma õnnestumisi kui ka ebaõnnestumisi analüüsida, sest ilma selleta ei saa uutele väljakutsetele vastu astuda.

Kuidas halbadest harjumustest lahti saada?

Mõistagi soovitab Maxfield, et halbadest harjumustest üle saamiseks on kõige olulisem neist lihtsalt loobuda. Tee oma tööd hästi, suhtu endasse positiivselt ning usu oma võimetesse. Samal ajal tuleks oma kolleege kuulata ning nende ettepanekutesse tõsiselt suhtuda ning ka oma tegevust pidevalt analüüsida.

Maxfield soovitab küsida endale erinevaid küsimusi. Kas ja kui põhjalikult sa oma päeva planeerid? Mis sinu tusatuju võiks põhjustada ehk mis sind häirib? Millega sa rahul oled? Kas sa puhkad piisavalt ilma seejuures töö peale mõtlemata? Kas sa suudad eristada endale kasulikke projekte mittekasulikest ehk oma aega ja energiat mõistlikult kasutada?

Seejuures on kasulik need küsimused endale kirja panna ning neid samu küsimusi endalt pidevalt küsida ning seejärel vastuseid omavahel võrrelda. Nii mõõdad sa oma progressi ning suudad end tulevikus parendada.