• OMX Baltic−0,09%301,88
  • OMX Riga0,18%894,54
  • OMX Tallinn−0,11%2 067,26
  • OMX Vilnius0,25%1 200,5
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,21%8 742,47
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,7
  • OMX Baltic−0,09%301,88
  • OMX Riga0,18%894,54
  • OMX Tallinn−0,11%2 067,26
  • OMX Vilnius0,25%1 200,5
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,21%8 742,47
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,7
  • 12.03.17, 08:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Toidutööstuse salakari

Toiduainetööstuse ekspordikäibe kukkumise põhjus võib olla investeeringuvajadus, kirjutab Swedbanki toiduainetööstuse sektori juht Oliver Olt.
Oliver Olt
  • Oliver Olt
  • Foto: Andra Rinderberg, Swedbank AS, personalispetsialist
Aastatel 2009–2014 kasvas Eesti toiduainetööstuse eksport jõudsalt. Ekspordikäive tõusis 347 miljonilt 591 miljonile eurole. Möödunud aasta lõpuks langes toiduainetööstuse ekspordikäive 519 miljonile eurole. Mis sellise kukkumise põhjustas?
Üks mõjutaja oli kindlasti Venemaa turu kadumine. Näiteks piimatööstuse eksport langes aastatel 2014–2016 koguni 119 korda – 16 miljonilt eurolt 134 000 eurole. Lisamõju annab toormehindade langus, kuid ka tootmismahud kahanevad sektoris juba teist aastat järjest. Meie naabrid ja Euroopa Liit tervikuna on aga samal perioodil mahtu hoopis suurendanud.
Töötleva tööstuse pronksmedalist

Artikkel jätkub pärast reklaami

Toiduainetööstus moodustab ligikaudu 1,8% sisemajanduse kogutoodangust. Töötlevas tööstuses hoiab see puidu- ja metallitööstuse järel olulist kolmandat kohta. Toiduainetööstuse tähtsus tõuseb esile just kodumaise tooraine väärindamise kontekstis. Lisaks tavapärastele maitsvatele toodetele, mis meie toidulaual on, näeme kõik järjest rohkem tervislikkust rõhutavaid innovaatilisi tooteid. On need siis kasulikud bakterid, proteiinid, vitamiinid, kõrge lihasisaldus või muud valmistooted, mida osatakse hinnata ka Eesti piiridest tuhandete kilomeetrite kaugusel.
Ligikaudu kolmandik toiduainetööstuse toodangust läheb ekspordiks. Selles sektoris oleme netoeksportijad, mis tähendab, et ekspordime kaupu enam, kui impordime. See toob Eestisse raha sisse, parandades kõigi meie elujärge tasapisi, kuid järjekindlalt. Samal ajal on Eesti toiduainetööstusel potentsiaal kasvada oluliselt suuremaks. Seda eriti arvestades asjaolu, et praegu veame erinevatest toorainetest siiski 25–50% töötlemata kujul väärtust lisamata välja.
Meie tooted on maailmas nõutud
Maailma rahvastik on kasvamas. Meil Eestis on olemas oskused toota kaupu, mida välisturgudel tahetakse. Samuti on meil olemas oskused ja kogemused, kuidas välisturgudele minna. Leidub suurepäraseid näited toodetest, mida on edukalt üle maailma müüdud – pagaritooteid naabritele, juust Kesk- ja Lõuna Euroopasse, jahutooted, joogitooted, marjatooted ka teistele mandritele. Samuti on meil mõned head näited oma tootmise loomisest teistes riikides.
Uued turud eeldavad suuremat mahtu ja investeeringuid uutesse toodetesse. Swedbanki 2016. aasta tööstusettevõtete uuring näitas, et 82% sektori tootmisvõimsustest on koormatud ja ettevõtjad planeerivad investeeringuid nii mahu kasvu kui ka tootearendusse. 2016. aasta jooksul nägime mõningat investeeringute kasvu, kuid potentsiaali on siin oluliselt rohkemaks. Investeeringute kasvu toetavad jätkuvalt madalad intressid ning rahvusvaheliselt kasvav nõudlus.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele