Toidutööstuse salakari

Aastatel 2009–2014 kasvas Eesti toiduainetööstuse eksport jõudsalt. Ekspordikäive tõusis 347 miljonilt 591 miljonile eurole. Möödunud aasta lõpuks langes toiduainetööstuse ekspordikäive 519 miljonile eurole. Mis sellise kukkumise põhjustas?

Üks mõjutaja oli kindlasti Venemaa turu kadumine. Näiteks piimatööstuse eksport langes aastatel 2014–2016 koguni 119 korda – 16 miljonilt eurolt 134 000 eurole. Lisamõju annab toormehindade langus, kuid ka tootmismahud kahanevad sektoris juba teist aastat järjest. Meie naabrid ja Euroopa Liit tervikuna on aga samal perioodil mahtu hoopis suurendanud.

Toiduainetööstus moodustab ligikaudu 1,8% sisemajanduse kogutoodangust. Töötlevas tööstuses hoiab see puidu- ja metallitööstuse järel olulist kolmandat kohta. Toiduainetööstuse tähtsus tõuseb esile just kodumaise tooraine väärindamise kontekstis. Lisaks tavapärastele maitsvatele toodetele, mis meie toidulaual on, näeme kõik järjest rohkem tervislikkust rõhutavaid innovaatilisi tooteid. On need siis kasulikud bakterid, proteiinid, vitamiinid, kõrge lihasisaldus või muud valmistooted, mida osatakse hinnata ka Eesti piiridest tuhandete kilomeetrite kaugusel.

Ligikaudu kolmandik toiduainetööstuse toodangust läheb ekspordiks. Selles sektoris oleme netoeksportijad, mis tähendab, et ekspordime kaupu enam, kui impordime. See toob Eestisse raha sisse, parandades kõigi meie elujärge tasapisi, kuid järjekindlalt. Samal ajal on Eesti toiduainetööstusel potentsiaal kasvada oluliselt suuremaks. Seda eriti arvestades asjaolu, et praegu veame erinevatest toorainetest siiski 25–50% töötlemata kujul väärtust lisamata välja.

Maailma rahvastik on kasvamas. Meil Eestis on olemas oskused toota kaupu, mida välisturgudel tahetakse. Samuti on meil olemas oskused ja kogemused, kuidas välisturgudele minna. Leidub suurepäraseid näited toodetest, mida on edukalt üle maailma müüdud – pagaritooteid naabritele, juust Kesk- ja Lõuna Euroopasse, jahutooted, joogitooted, marjatooted ka teistele mandritele. Samuti on meil mõned head näited oma tootmise loomisest teistes riikides.

Uued turud eeldavad suuremat mahtu ja investeeringuid uutesse toodetesse. Swedbanki 2016. aasta tööstusettevõtete uuring näitas, et 82% sektori tootmisvõimsustest on koormatud ja ettevõtjad planeerivad investeeringuid nii mahu kasvu kui ka tootearendusse. 2016. aasta jooksul nägime mõningat investeeringute kasvu, kuid potentsiaali on siin oluliselt rohkemaks. Investeeringute kasvu toetavad jätkuvalt madalad intressid ning rahvusvaheliselt kasvav nõudlus.