Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Wisemile: nutikad ei protesti meie platvormide vastu

    LHV ja TransferWise’i koostöö on ilmekas näide, kuidas suurpank ja iduettevõte on loonud sünergia klientide kiiremaks ja soodsamaks teenindamiseks, märkis Wisemile’i tegevjuht Arti Kütt jagamismajanduse vestlusringis Passwordil.

    Küti sõnul peaks selline trend jätkuma, sest ettevõtted, kes hakkavad jagamismajanduse platvormide vastu protestima, ei ole jätkusuutlikud. „Pigem peavad nad olema ise innovaatilised ja mõtlema välja erinevaid võimalusi, et ellu jääda ja ajaga kaasas käia.“
    Fundwise’i tegevjuht Henri Laupmaa ei usu suurettevõtete ja start-up’ide vastasseisu ja tema hinnangul saab pigem trendiks see, et nutikamad pangad hakkavad idudesse investeerima ja üritavad iga hinna eest sinna valdkonda serva pidi sisse minna. „Saksamaal ja Inglismaal juba pangad tegelevad sellega, sest selge on see, et kes sellest maha jäävad, ilmselt ka aja jooksul kaovad või vähemalt kaotavad kasumit.“
    „Samas on ka täiesti uued mängijad, nagu Pocopay Eestis ja Norris Koppeli Monese UK-s, nemad teevad täiesti uut tüüpi pangandusrakendusi, millest omakorda kasvavad välja järgmise generatsiooni finantslahendused,“ lisas Laupmaa.
    EstateGuru äriarendusjuht Daniil Aal lisas, et korporatsioonid ja iduettevõtted peaksid mõtlema rohkem sellele, kuidas nende koostöö aitaks efektiivsemalt keskkonda arendada. „Taxify ju koopereerub juba taksofirmadega ja nende platvormilt saab tellida ka tavataksot,“ ütles Aal ja kiitis Inglismaal vastu võetud seadust, mille järgi peavad pangad soovitama klientidel, keda nad ise teenindada ei saa, pöörduda ühisrahastuse platvormide poole.
    Jagamismajanduse ettevõte pakub lisaväärtust ka tavafirmale
    Aali sõnul on see proovikivi just turundajatele: kas nad suudavad välja mõelda erinevaid meetodeid, kuidas ühte või teist jagamismajanduse ettevõtet enda äri jaoks ära kasutada. „Taanis on üks sõidujagamise platvorm GoMore, kes teeb koostööd tanklakettidega. Näiteks kes selle platvormiga sõidavad, saavad Statoilist tasuta kohvi ja see toob kliente juurde.“
    Küti sõnul on nemadki Wisemile’is tanklakettidega koostööd teinud, kuid peab efektiivse koostöö tingimuseks, et ettevõte peaks olema ikkagi nende valdkonnaga seotud, nagu näiteks autopesulad, kindlustus, autoremont jms. „Wisemile’i platvorm annab juhi kohta väga täpse informatsiooni: mis ajal sõidab keegi punktist A punkti B, ja see omakorda võimaldab pakkuda sobivat teenust ja toodet väga erinevatel ettevõtetel.“
    Omada on mõttetu, palju odavam on rentida
    Laupmaa usub, et eestlased tähtsustavad asjade omamist üha vähem, mille võrra suureneb ka jagamismajanduse osakaal. „See laine, mis 90ndatel tuli, oli vastureaktsioon nõukogude ajale, mil kõik tahtsid endale krahmata, mida said, kuid see on hakanud üle minema. Oleme paarikümne aastaga käinud läbi selle, mis Lääne-Euroopas käidi läbi 60 aastaga ning hakkame jõudma ajajärku, kus olukord normaliseerub.“
    Küti sõnul on tarvis inimestele pakkuda hoopis erinevaid viise, kuidas saada punktist A punkti B, ilma et nad ilmtingimata autot omaksid. „Kui vaadata auto kasutust ajas, siis 96 protsenti ajast seisab see kuskile pargituna. Ja kui veel sellega üksi sõita, siis see on ääretult raisatud ressurss ja väga-väga kallis. Kas me tõesti maksame aastas 2500–7000 lihtsalt selleks, et omada autot?“
    „Jagamismajandus ongi ressursside efektiivne kasutus, sest milleks mulle suur hunnik raamatuid, kui ma saan kuskilt laenata, jagada e-raamatut või pilves olevaid asju. Sama asi on autoga, kui 10 aasta pärast sõidavad Tallinnas isesõitvad autod ja bussid, kuhu hüppad lihtsalt sisse ja sõidad, siis milleks omada autot, kui see asi viib sind väikse raha eest ise kohale,“ sekundeeris Aal eelkõnelejatele.
  • Hetkel kuum
Pärtel-Peeter Pere: rohepööre sunnib meid riske võtma, aga tegutseda tuleb
Puhtast energiast ei piisa selleks, et inimeste majandustegevus mahuks looduse piiridesse. Kui me ei tegutse, kallineb igapäevaelu, halveneb inimeste tervis ning jääme maha rahvusvahelises konkurentsis, kirjutab Rohetiigri ehituse teekaardi peatoimetaja, riigikogu liige Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Puhtast energiast ei piisa selleks, et inimeste majandustegevus mahuks looduse piiridesse. Kui me ei tegutse, kallineb igapäevaelu, halveneb inimeste tervis ning jääme maha rahvusvahelises konkurentsis, kirjutab Rohetiigri ehituse teekaardi peatoimetaja, riigikogu liige Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Rait Kondor: Reformierakond meenutagu oma ideelist alustala
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Algajad investorid meenutavad: hakka lihtsalt pihta
Börsile on viimaste aastate jooksul tulvanud tuhandeid investoreid ning alustades on nad võtnud kuulda praktilisi nõuandeid investeerimis­kogukonna tuntuimatelt esindajatelt. Nüüdseks on nad saanud investorielu juba mõnda aega maitsta ja üle elanud nii oma esimesed õppetunnid kui saanud tunda ka eduelamusi.
Börsile on viimaste aastate jooksul tulvanud tuhandeid investoreid ning alustades on nad võtnud kuulda praktilisi nõuandeid investeerimis­kogukonna tuntuimatelt esindajatelt. Nüüdseks on nad saanud investorielu juba mõnda aega maitsta ja üle elanud nii oma esimesed õppetunnid kui saanud tunda ka eduelamusi.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Raadiohitid: ehitusturu langus ja tööriistad finantsvabaduseks
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Raadiohommikus: kriisid-kriisid-kriisid naftaturul, Põhjamaade majanduses ja arenenud maailma demograafias
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
"Vene maja" Raekoja platsil. Jegorovi maja ja selle omaniku lugu
Venemaal Arhangelski oblastis Pljesjetskaja jaama lähedal asuvates metsades ja soodes kohtab aeg-ajalt roostes okastraati, mädanenud kasarmuid ja vanadusest kokku varisenud vahitorne. Kõik see on Oneglagi – stalinliku Gulagi süsteemi ühe laagri – sünge pärand.
Venemaal Arhangelski oblastis Pljesjetskaja jaama lähedal asuvates metsades ja soodes kohtab aeg-ajalt roostes okastraati, mädanenud kasarmuid ja vanadusest kokku varisenud vahitorne. Kõik see on Oneglagi – stalinliku Gulagi süsteemi ühe laagri – sünge pärand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.