• Jaga lugu:

    Toidutööstus trendide turbulentsis

    Kümne aasta jooksul on Eesti toiduainetööstuse erinevad sektorid kokku puutunud 15 trendiga, näiteks praegu mõjutab toiduainetootjaid väga palju veganlus, ehkki veganeid on Eestis hinnanguliselt vaid 26 000, märkis Valio Eesti turundusdirektor Krista Kalbin.

    Taimetoitlus tundub olevat nagu mingi puue.

    Peeter Jalakas,
    restoranipidaja
    „Praegu jookseb korraga 11 trendi, millega toiduainetööstus arvestama peab ja mis ei ole just lihtne olukord,“ ütles Kalbin turunduskonverentsil Password ja tõi võrdluseks aasta 2006, kui inimesi kõnetas tootesiltidel peamiselt üks sõna: light ehk väiksem rasvasisaldus. „See on väga suur vahe!“
    Eesti piimatoodete valdkonnas on Kalbin tegutsenud viis aastat ja ütles, et nüüd on light-toodete eelistamine möödas ja piimarasva enam keegi ei karda, pigem vastupidi, rasv on hea maitsekandja. Eelmise aasta algusest on hitiks saanud hoopis proteiinitooted. Korra käis läbi transrasvade kriis, kuid üldiselt võidutsevad etikettidel öko, mahe, täistera, vegan, taimetoit ja laktoosivaba.
    Alates 2012. aastast on Valio oma toodetest välja võtnud kõik lisaained ja praegu tegeletakse aktiivselt suhkru vähendamisega. „Iga turundaja roll on olla veidi ajast ees: ega tarbija ei ütle, mida ta tahab, meie püüame nende soove aimata ja ennetada. Olukorras, kus paralleelselt mõjutab tootearendust üle 10 suuna, on see keeruline, sest keegi ei oska ennustada, millisest võib välja kasvada tõeliselt suur või milline kiiresti hääbub.“
    Kalbini sõnul on Eestis umbes 26 000 veganit, 52 000 taimetoitlast, Eesti Tsöliaakia Seltsi kuulub 67 tsöliaakia diagnoosiga inimest ja laktoositalumatuse all kannatas viimase uuringu järgi 6% eestlastest. „Iga trend ei pruugi olla nii suur, kui ta tundub meedias, vaid numbriliselt on ta üsna väike,“ nentis ta.
    Uus toitujate grupp – omnivoorid
    Kunstniku, ettevõtja ja restoranipidaja Peeter Jalakase sõnul tõrguvad inimesed vastamast, kui neilt küsida, kas nad on taimetoitlased. „Taimetoitlus tundub olevat nagu mingi puue ja tihti ei ole inimesed taimetoitlased sellepärast, et neil oleks mingi terviseprobleem, vaid nad teevad seda kas eetilistel või moraalsetel kaalutlustel. Neil on mingi arusaam maailmast, mis seda tegema sunnib, või neile lihtsalt maitseb taimetoit,“ kommenteeris Jalakas.
    Oluline muutus on tema arvates hoopis see, et järjest rohkem inimesi hakkab omnivooriks, kes söövad liha korra nädalas.
    Kui Jalakas kunagi restoraniga Aed alustas, oldi kõvasti omast ajast ees: see ei olnud mitte ainult taimetoidu-, vaid ka ökorestoran. Need, kes käisid, kiitsid, kuid päeva jooksul võis käia vaid üks kunde. Praeguseks on see väga hästi tööle läinud, samas kui liha tähtsus ongi restoranides märkimisväärselt vähenenud. „Kunagi oli liha peategelane roas, aga praegu on taimed, mis ongi viimase 12 aasta suurim muutus.“
    Viimase paarikümne aastaga olevat muutunud ka töökorraldus: üritatakse olla võimalikult efektiivsed, et ei peaks üle jäänud toitu ära viskama.
    Kuid veel üks tähtis muutus on Jalakase sõnul kõikvõimalikud erisused. „Iga endast lugupidav restoran püüab ise kohapeal maksimaalselt toorainet kasvatada leivast jogurtini välja,“ rääkis Jalakas. „Asi on juba nii kaugele läinud, et kokk läheb seeme pihus põllumehe juurde ja palub selle enda jaoks maha panna. Ja käib suvel mitu korda vaatamas, kuidas see põllul kasvab. See on jumala äge ja ka täitsa uus asi!“
    Lehe pruulikoja omaniku Tarmo Tali sõnul soovivad inimesed toote loost osa saada. „Kui sa tead seda pitsategijat, õllepruulijat või salatikasvatajat, siis selle eest ollakse nõus maksma.“
    Tulevikus rohkem portsjonpakendeid
    Kalbini sõnul mõeldakse Valios väga palju ka toote kujunduse peale. Et tarbija saaks tervikelamuse, peab toode olema konkurentsitult parim ning pakend atraktiivne. "Pakend räägib sinuga riiulis esimesena ja ostja teeb otsuse pakendi põhjal."
    Kalbin rääkis eelmine aasta USA-s tehtud uuringust, mille järgi on USA-s väike- ja portsionpakendite maht suurenenud. Seos tõmmati väikeste leibkondade arvu suurenemisega riigis.
    Ka Eestis on 66% leibkondades kas ühe- või kaheliikmelised, ehkki suuri pakendeid armastatakse vanaviisi. "Ma ennustan, et liigume tulevikus väiksemate pakendite peale, kuigi ma praegu sellist liikumist piimatööstuses ei näe."
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.