7 harjumust, mis rikuvad vaimset tervist

Väikesed otsused, mida me alateadlikult teeme, võivad mõjutada meie tuju ning seda, kuidas me oma kaaslastesse suhtume.

Järgnevalt rida halbu harjumusi, mille võiks võimalikult kiiresti endast välja juurida.

Sa küürutad. Journal of Behavior Therapy and Experimental Psychiatry avaldas artikli uurimusest, kus eksperdid testisid, kuidas mõjutab inimese kehahoiak tema enesetunnet ja tuju. Selgus, et kui katsealustel paluti käia küürakil, tundsid nad end halvemini ning olid kehvemas tujus. Samuti olid küürus käijad päeva suhtes negatiivsemalt meelestatud ning mäletasid pigem ebaõnnestumisi kui kordaminekuid. Seega tasuks käia sirge seljaga: see lisab nii enesekindlust, annab parema tuju ja näeb üldiselt parem välja.

Sa teed kõigest pilti. Väljaandes Psychological Science ilmus artikkel, millest selgus, et inimesed ei mäleta neid sündmusi, millest nad on pilti teinud. Uurijad viisid katsealused muuseumi ning palusid neil eksponaate nii vaadata kui neist ka pilti teha. Selgus, et inimesed ei mäletanud eriti palju neist asjadest, millest nad pilti tegid, samas olid katsealused informeeritud neist eksponaatidest, mida nad niisama uudistasid ja millest nad pilti ei teinud.

Bastyri Ülikooli professor ning tervisepsühholoogia osakonna juht Diedra L. Clay ütles, et kaamera käitub me ees tegelikult justkui loorina. Selle asemel soovitas ta hoopis vaatamisväärsust või eksponaati põhjalikult uudistada ning sellesse süveneda.

Sa ei tee trenni. Lisaks füüsilistele muudatustele võimaldab trenni tegemine hoida ka vaimu värske. University College Londoni uuringust selgub, et inimesed, kes on füüsiliselt aktiivsed ning teevad trenni, on parema vaimse tervisega ning nende võimalus langeda depressiooni on väiksem. Neid inimesi, kes maadlevad masenduse või depressiooniga, ühendas aga uuringu kohaselt see, et nad olid füüsiliselt väheaktiivsed. Samast uuringust selgus ka, et kui masendusega kimpus olijad oma kehale füüsilist koormust andsid, paranes ka nende vaimne tervis.

Sa lükkad asju edasi. Väljaanne Time kirjutab, et kuigi kohustuste edasilükkamine tundub esiti meeldiv, on see pikas perspektiivis siiski kahjulik. Kui asjad kuhjuvad, muutub inimene närviliseks ja ei suuda keskenduda, mistõttu kannatab ka töö kvaliteet. Ebameeldivate asjade tegemise muudab lihtsamaks näiteks see, kui sa tegeled enne ülesande kallale asumist millegagi, mis stressi maandab, olgu selleks sport, mõne hea raamatu lugemine või sõpradega väljas käimine. Seejärel on lihtsam ebameeldivate kohustustega alustada. 

Sa ei oska enda üle naerda. Väikeste asjade üle põdemine on omane väga paljudele inimestele. Kui sa oled üks neist, kes väikeste asjade pärast pabistab ja põeb, proovi end distantsilt vaadata ning õpi enda ebaõnnestumiste üle naerma. 

Sa pole kunagi üksi. Kõik inimesed vajavad veidi aega, et üksi olla. Mine üksi metsa jalutama või tee sporti.

Sa ei maga piisavalt. Clay märkis Time’ile antud intervjuus, et me ei pruugi seda tahta tõdeda, aga tegelikult mõjub vähene uni inimese tootlikkusele hävitavalt. “See mõjutab meid nii emotsionaalset kui ka vaimselt,” lisas Clay ja märkis, et just uni võimaldab kehal end laadida ning une võimet vaimset tervist turgutada ei tohiks alahinnata.