Äripäev • 28 aprill 2017

Eksperiment: kuu jooksul saab säästa ligi 200 eurot

Säästmine on imelihtne  Foto: PantherMedia/Scanpix

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus tegi ühe kuu jooksul kolme perega rahaasjade teadlikuma planeerimise eksperimendi, mille tulemusena avastas iga pere märkamata ja ette planeerimata kulusid, mille arvel on võimalik iga kuu 100-200 eurot kokku hoida, kirjutab teabekeskus pressiteates.

Kahe lapsega noorpere, kahte last üksinda kasvatav ema ning isemajandav tudeng panid viimase kuu jooksul kirja oma sissetulekud ja väljaminekud ning analüüsisid neid teabekeskuse nõustaja abiga.

Kahe lapsega noorpere puhul selgus, et iga kuu saab kokku hoida, kui asendada tasulist meelelahutust, peamiselt kinos käimist, väljas söömist ja sellega kaasnevat lapsehoidja teenuse kasutamist koduste kinoseansside, lauamängude ja tasuta tegevustega värskes õhus. Kulude kirjapanekul selgus, et üks kinoskäik kogu perega maksis 50 eurot ja muule meelelahutusele oli kulunud 120 eurot. Lisakokkuhoiu võimalustena avastati ka hoidistamist ning televisiooni- ja telefonipakettide soodsamate vastu vahetamist.

Üksi lapsi kasvatava ema igakuistes kuludes esines samuti lastega seotud tasulist meelelahutust, näiteks veekeskuste ja mängutubade külastamist, aga ka tihedat maiustuste ostmist ning muude emotsionaalsete ostude tegemist. Analüüsides pere kulusid, selgus, et ainuüksi maiustuste peale oli kulunud 90 eurot. Kuna toidupoes käidi iga päev, siis toidukorvi maksumus ulatus 450 euroni. Kokkuhoiu võimalusena nähti peres samuti tasuta meelelahutust lastele – matkadel ja mänguväljakutel käimist, värskes õhus mängimist – aga ka toitude valmistamist mitmeks päevaks ja poeostude etteplaneerimist.

Tudengi puhul selgus, et arvestatavaid summasid kulus mugavuse ja riieteostmise peale. Ainuüksi taksoga sõitmisele oli kulunud 35 eurot. Seega tudengil oli võimalik vähendada transpordikulusid, käies rohkem jala ja planeerides enda aega paremini. Riiete kulusid sai kokku hoida, ostes rohkem kasutatud riideid ja tehes vajaminevatest riietest nimekirja.

„Eksperiment tõestas, et rahaasjade üle kontrolli saamiseks on kõige lihtsam viis panna regulaarselt oma tulud ja kulud kirja, alles siis on võimalik tuvastada rahakotti liigselt koormavad kulud. Seejuures on oluline silmas pidada säästmise põhireeglit – säästa on võimalik ka pisiasjadelt,“ võttis eksperimendi kokku Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets. „Suuremaid väljaminekuid on kõige targem teha mitte emotsioonidest ja hetkevajadustest lähtuvalt, vaid planeerida neid pikemaajaliselt, jaotades kulusid aasta peale,“ ütles ta pressiteate vahendusel.

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös selle aasta märtsis tehtud pere-eelarve ja säästmise uuringust selgus, et 92% peredest planeerib oma rahaasju, üle poolte (57%) teeb seda mälu abil, ilma konkreetseid numbreid kirja panemata.

Rangeteks pere-eelarve planeerijateks võib pidada igat viiendat elanikku, kes panevad palgapäeval raha kõrvale ja planeerivad ülejäänud kulutused vastavalt kuu sissetulekutele, samuti elanikke, kes jälgivad pidevalt oma väljaminekuid – koguvad tšekke, analüüsivad kulusid, teevad plaane järgmiseks kuuks.

Hetkel kuum