Parim juht hakkab end taas käivitama

Artikkel

- Uudised
- Rivo Sarapik
- 19. mai 2017 kell 3:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parim juht hakkab end taas käivitama
Tööstusfirma ABB tegevust või tegevusetust tunnetame SKP tasemel ja ettevõte panustab eesotsas juhi Bo Henrikssoniga siinsesse juhtimiskultuuri arvatust rohkem.
Nii hindasid parima juhi konkursi žürii liikmed sel aastal võitjaks pärjatud Bo „Bosse“ Henrikssoni ning tema meeskonna tööd. Ettevõtte rahvusvahelise töötajaskonna töömeeleolu ja -kultuur väärivad eeskujuks seadmist ning firma panustab jõudsalt siinsete inseneride juurdekasvu. Ettevõte kasvab - kümnendiga suurenes käive 50% võrra 155 miljoni euroni - ja loob töökohti ning seeläbi väärtust.
Asjad on selliseks kujundanud 36 aastat ABBs töötanud ning veerand sajandit ABB Eesti ja Balti ärisid tüürinud Bo Henriksson. Ta vastas levinud teooria „5 aastat ühes ametis ja siis uude firmasse“ meeldetuletajatele, et uued väljakutsed on küll tähtsad, kuid neid võib ka oma organisatsioonist leida.
Riski ja sa võidad
„Ettevõte on kasvanud palju ja lisandunud on uusi valdkondi-tegevusi. Kui hakkasin vastutama Baltikumi eest, oli mulle suur väljakutse senised juhid kaasa haarata ning uus meeskond kaasa tõmmata. Viimane suur unistus oli Jürisse tehnoloogialinnaku One Campus ja Ülemiste teeninduskeskuse rajamine. Sellised asjad annavad jõudu ja adrenaliini,“ rääkis ta. „Ära karda proovimist, mida rohkem suudad proovida, seda rohkem sa võidad,“ ütleks ta 30aastasele iseendale.
Ehkki ta annab ohjad üle ning 15. mail asus tema kingadesse uus pealik Jukka Patrikainen, Henriksson istuma jääda ei kavatse. Tippjuhi töö kõrvalt on oodanud oma äriideed, mis jäävad IT ja kinnisvara valdkonda. Samuti planeerib ta nüüd rohkem aega iseendale. „Teen nii-öelda restardi ja esimese asjana võtan kaalu alla,“ vastas Henriksson teise parima juhi kandidaadi, elektroonikatööstust Harju Elekter pikalt tüürinud Andres Allikmäe küsimusele, mida ta nüüd siis tegema hakkab.
nimi:Andres Allikmäe,
amet:Harju Elektri juht
tekst:Milline on hea juht aastal 2017?
Kindlasti kogenud, äritundlik, ühiskonnatundlik, võib-olla inimlikum kui varasemalt. Aldis läbirääkimistele, kompromissidele, rohkem näoga ühiskonna poole, inspireeriv.
Arakas: imetlusväärne saavutus
Kui Allikmäe kirjeldas Henrikssoni kui moodsa elektroonikatööstuse maaletoojat, siis kolmas finalist, Eften Capitali juht Viljar Arakas iseloomustas mõlemat konkurenti sõnaga „imetlusväärne“.
„Üks intelligentsuse mõõdupuu on kohanemisvõime. Kui mõelda, kui palju on ettevõtlus ja ärimudelid muutunud viimase 20 aasta jooksul ning nad (Henriksson ja Allikmäe – toim) on 20 aastat püsinud sadulas, siis see on eeskujuks nii mulle kui paljudele teistele,“ selgitas ta.
Peale tehnoloogiliste muutuste jääb selle aja sisse ka näiteks kriis, mis jättis Henrikssonile veerandsajast juhtimisaastast kõige valusamad kriimud. Tuli tegevust koomale tõmmata ja koondada. „Minule on need keerulised asjad. Inimesed, keda see puudutab, nende jaoks on asjad halvasti ja halvad asjad on alati keerulised,“ selgitas ta. „Tuleb selgitada ja suhelda, et tagasiside ja reaktsioon poleks negatiivne.“
Just suhtlemine, eriti kuulamine, on üks oskustest, mis vajaks siinsetel juhtidel tema hinnangul harjutamist, ja see kuulub ka tema juhtimise kolme põhitõe hulka. „Pead oskama inimest kuulata, tänada ja tunnustada,“ nimetas ta. „Kiitust tuleb muidugi jagada nii-öelda lauluväljakul kõigi silme all, aga kriitikat nelja silma all. See on asi, mille vastu tihti eksitakse,“ täiendas Arakas.
nimi:Viljar Arakas,
amet:Eften Capitali juht
tekst: Milline on hea juht aastal 2017?
Üldist retsepti ei ole. Näiteks hea Eesti Raudtee juht ei saa olla hea TransferWise'i juht. Kindlasti on universaalsed isikuomadused ausus, otsekohesus ja empaatiavõime. Pead olema diskussiooni juhtija ja suutma ehitada konsensust väga erinevate huvigruppide vahel: aktsionärid, töötajad, hankijad ja konkurendid.
Teine juhi põhiline ülesanne on ootuste juhtimine kõikides nendes kategooriates ja siis peab tulema sealt üldpildi juurde kokku. Mis on need ootused, mida sa lood töötajates ja aktsionärides ning kuidas sa neid täidad ja ellu viid? See defineerib, kas oled hea juht või ei ole.
Ükski ükskõik kui hea juhtimise raamat ei asenda poolikut lastetuba.
Tahaks Neivelti ülemuseks
Skaalal ülemus-juht-liider peab Henriksson end liidriks. Teekond osava ja kiidetud liidrini on tema sõnul peale enda kättevõtmise ka juhtide teha. „Mul on olnud väga head ülemused, kes on mind inspireerinud,“ selgitas ta ja nimetas näiteks Percy Barneviki, kes on legendaarne Rootsi ettevõtja ja juhtis ABB nõukogu aastail 1988-2002. „Võib-olla juhiks ei sünnita, aga sul on lihtsam selleks saada, kui sul on teatud omadused olemas. Siis vaatadki eeskujusid ja õpid veel juurde.“

Kui ta aga saaks valida, kelle alluvuses töötada, valiks ta Eestist näiteks Indrek Neivelti. „Ta on nii huvitav inimene, olen temaga vestelnud ja väga meeldib,“ kommenteeris Henriksson. Välismaalt valiks ta Tesla rajaja Elon Muski. „Tal on huvitavad ideed.“
Kuidas oleks aga iseenda alluvuses töötada? „Oih,“ vastas ta ja mõtles hetke. „Võib-olla isegi sobiks, peaksin olema endaga rahul.“ See rahulolu on väärt hinnet neli ja samaga kostitaks ta ka siinsete juhtide tööd, sest häid juhte on Eestis „suhteliselt palju“.

Konkurssi Parim Juht 2017 korraldasid personalijuhtimise ühing PARE, Äripäev, Postimees, Tööandjate Keskliit ja Pärnu Konverentsid.
Züriisse kuulusid PARE juht Ene Olle, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Postimehe majandustoimetuse juht Kristi Malmberg, Pärnu Juhtimiskonverentsi programmijuht Toomas Tamsar, Tööandjate Keskliidu volikogu liige Valdo Kalm ja Parim Juht 2016 Erkki Raasuke.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum