Mis tuleb panditulumaksu asemel?

Peaminister Jüri Ratas  Foto: Andres Haabu
Eliisa Matsalu • 2. juuni 2017 kell 13:21

Valitsus küll teatas, et loobub ettevõtjates viha tekitanud panditulumaksust ja ka pakenditulumaksust, kuid maksuküsimused pole endiselt lõplikku lahendust saanud.

Nimelt on õhus küsimus, kuidas hakkab välja nägema uus plaan, mis aitaks tõkestada kasumite maksuvaba Eestist väljaviimist.

IRL esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et panditulumaksu asemel ei ole plaanis kehtestada uut maksu. „Tahame vaadata, kas on võimalik seadusandlust täpsustada nii, et maksuametil oleks võimalik olukordi paremini tõlgendada ja terad sõkaldest eraldada – mis on kasumi võtmine, laenu andmine või dividendide maksmine,“ ütles ta. Võimalusi selleks Seederi sõnul on.

Seevastu ütles kaubanduskoja peadirektor Mait Palts, et kaubanduskoja hinnangul ei ole üldse vaja mingit seadust muutma hakata, vaid maksuamet peaks oma tööd efektiivsemaks muutma. „Ei ole mingit põhjust praegu seaduste kallale minna,“ ütles ta.

Palts ütles, et ta on valitsuse otsusega rahul siis, kui panditulu- ja pakenditulumaks ka päriselt ära jäävad. Nimelt on praeguseks öeldud vaid seda, et panditulumaksu ei tule sellisel kujul nagu algselt plaaniti, ent valitsusel on siiski kindel kavatsus kuidagi tõkestada maksuvabalt kasumi välja viimist Eestist.

Palts lisas, et kui kaubanduskoda küsis poolteist kuud tagasi valitsuselt, kas nad kaaluvad panditulumaksule ka alternatiive, vastas neile peaminister Jüri Ratas, et alternatiiv oleks maksustada tulumaksuga kontsernisisesed laenud, mis pole tagasi makstud viie aasta jooksul. Paltsi sõnul ei saa nad sellist lahendust toetada, kuna see ei erine palju panditulu algsest versioonist. „See ei sobi meile,“ ütles ta.

Eile õhtul teatasid valitsuserakondade esimehed, et pandi- ja pakenditulumaksu ärajätmisi kaetakse järgmistest tuluallikatest: sotsiaalmaksu laekumise suurenemine seoses toimetulekutoetuse reformiga; riigi avaliku pinna efektiivsem kasutamine; maksuaugu vähendamine Eestis teenitud kasumi efektiivsema maksustamise teel; riigi majanduskulude 3%-line kärpimine (v.a põhiseaduslikud institutsioonid ning kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi valitsemisalad); looduskaitsealuste maade ostmise mahu tõstmata jätmine.

Tasub teada

Koalitsioonipartnerid leppisid täna kokku alljärgnevad muudatused esialgses maksupaketis:

1) Panditulumaksu ei tule. Samal ajal piiratakse Eestis teenitud kasumi maksuvabalt välja viimist. Rahanduskomisjon ja rahandusministeerium valmistavad ette vajalikud muudatused tulumaksuseaduses, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2018.

2) Pakendiaktsiisi ei kehtestata. Valitsuskoalitsioon analüüsib aasta jooksul pakendi- ja jäätmemajanduse parimat korraldust ning otsustab seejärel edasised sammud.

3) Abikaasade maksuvaba tulu mahaarvamise võimalused laienevad. Taastame senises mahus (180 eurot kuus) abikaasade õiguse deklareerida ühiselt tulumaksuvaba miinimumi.

Rahandusministeeriumi selgitust eilse kokkuleppe eelarvemõju kohta

Kasumite väljaviimise piiramise uus lahendus panditulumaksu asemel toob riigile nelja aastaga 34 miljonit eurot. Panditulumaksust loobumine tähendab aastatel 2020 ja 2021 kummalgi aastal riigile 18 miljonit eurot vähem tulu.

Abikaasade maksuvaba tulu mahaarvamise võimaluste laiendamine tähendab riigile nelja aasta peale kokku 14,4 miljonit eurot ehk aastas 3,6 miljonit eurot väiksemat tulu.

Pakendiaktsiisi kehtestamata jätmise mõju tähendab riigi tulu vähenemist 15 miljoni euro võrra aastal 2018. Valitsuskoalitsioon analüüsib aasta jooksul pakendi- ja jäätmemajanduse parimat korraldust ning otsustab seejärel edasised sammud. 

Nelja aasta perspektiivis vähendab valitsusasutuste majanduskulude 3-protsendiline kärbe riigi kulusid suurusjärgus 7,6 miljonit eurot ehk 1,9 miljonit eurot aastas. Kärbe ei puuduta prioriteetseid valdkondi nagu kiirabi ja sisejulgeolek (sh politsei ja pääste valdkond). Samuti ei kärbita kulusid kaitseministeeriumi ja välisministeeriumi valitsemisalas, IT-asutustel, muuseumitel ega põhiseaduslikel institutsioonidel nagu presidendi kantselei, riigikogu, õiguskantsler, riigikontroll ja riigikohus.

Riigi kinnisvara efektiivsem kasutamine annab tulu ja kokkuhoidu nelja aastaga kokku mahus 25 miljonit eurot.

Riigi tulu sotsiaalmaksust suureneb seoses toimetulekutoetuse reformiga nelja aasta peale kokku 18 miljonit eurot.

 

Allikas: Rahandusministeerium

Looduskaitsealuste maade ostmise ja keskkonnakaitse rahastamise mahu suurendamata jätmine vähendab riigi kulusid nelja aastaga kokku 5,6 miljonit eurot ehk 1,4 miljonit eurot aastas.

Hetkel kuum