• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 30.06.17, 12:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Naftakriis maksis igale venemaalasele ligi 1000 dollarit

Venemaa kulutas aastatel 2014-2016 oma kulla- ja valuutareservidest 965 dollarit elaniku kohta, et maandada rubla devalveerimisriski, kirjutas ajaleht Izvestija. Väljaandega rääkinud analüütikute sõnul on see sarnaste probleemidega põrkunud naftat tootvate riikide seas väga hea tulemus.
Naftakriisi aastail maandas Venemaa Keskpank rubla devalveerimisriski, kulutades kullavarusid, mis kokkuvõttes läks maksma 956 dollarit elaniku kohta.
  • Naftakriisi aastail maandas Venemaa Keskpank rubla devalveerimisriski, kulutades kullavarusid, mis kokkuvõttes läks maksma 956 dollarit elaniku kohta.
  • Foto: PantherMedia/Scanpix
Näiteks Saudi Araabia kulutas 3600 dollarit inimese kohta, Katar 2800, Norra 1400 dollarit elaniku kohta, selgub kokkuvõttest. Nafta hinna languse ajal vähenesid Venemaa Keskpanga kullavarud 142 miljardi dollari võrra (tänavu märtsis oli Venemaal kullavarusid 400 miljardi dollari väärtuses).
Samas lasi näiteks Kasahstan neil aastail oma valuuta kursi järsku langusse ning just seetõttu osutus ka kõige kokkuhoidlikumaks reservide kulutajaks, nende kriisiplaan läks maksma 75 dollarit inimese kohta. Samas pole Kasahstani kullavarud ka märkimisväärsed (umbes 30 miljardit dollarit). Naftatootjatest olid väiksed kulutajad veel Nigeeria (80 dollarit inimese kohta) ja Venezuela (187 dollarit). Seejuures viimati nimetatu kulutas ära kõik oma reservid.
Peaaegu kõigi naftat tootvate riikide valuuta on viimase kolme aastaga kõvasti devalveerunud. Erandiks olid vaid Katar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid, kes kõik suunasid oma reservid kursi toetamisse. Samuti käitus ka Kanada, kes teatas eelmise aasta märtsis, et müüs kogu oma kullavaru.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Izvestija vahendab ALOR Brokeri analüütiku Jevgeni Korjuhhini seisukohta, et Venemaa rahvusvaluuta devalveerimine on riikliku tootja jaoks pigem tervendava efektiga – nõrgem rubla lõi rohkem võimalusi kodumaisele toodangule, eriti põllumajanduses.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele