Äripäev • 30 juuni 2017

Naftakriis maksis igale venemaalasele ligi 1000 dollarit

Naftakriisi aastail maandas Venemaa Keskpank rubla devalveerimisriski, kulutades kullavarusid, mis kokkuvõttes läks maksma 956 dollarit elaniku kohta.  Foto: PantherMedia/Scanpix

Venemaa kulutas aastatel 2014-2016 oma kulla- ja valuutareservidest 965 dollarit elaniku kohta, et maandada rubla devalveerimisriski, kirjutas ajaleht Izvestija. Väljaandega rääkinud analüütikute sõnul on see sarnaste probleemidega põrkunud naftat tootvate riikide seas väga hea tulemus.

Näiteks Saudi Araabia kulutas 3600 dollarit inimese kohta, Katar 2800, Norra 1400 dollarit elaniku kohta, selgub kokkuvõttest. Nafta hinna languse ajal vähenesid Venemaa Keskpanga kullavarud 142 miljardi dollari võrra (tänavu märtsis oli Venemaal kullavarusid 400 miljardi dollari väärtuses).

Samas lasi näiteks Kasahstan neil aastail oma valuuta kursi järsku langusse ning just seetõttu osutus ka kõige kokkuhoidlikumaks reservide kulutajaks, nende kriisiplaan läks maksma 75 dollarit inimese kohta. Samas pole Kasahstani kullavarud ka märkimisväärsed (umbes 30 miljardit dollarit). Naftatootjatest olid väiksed kulutajad veel Nigeeria (80 dollarit inimese kohta) ja Venezuela (187 dollarit). Seejuures viimati nimetatu kulutas ära kõik oma reservid.

Peaaegu kõigi naftat tootvate riikide valuuta on viimase kolme aastaga kõvasti devalveerunud. Erandiks olid vaid Katar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid, kes kõik suunasid oma reservid kursi toetamisse. Samuti käitus ka Kanada, kes teatas eelmise aasta märtsis, et müüs kogu oma kullavaru.

Izvestija vahendab ALOR Brokeri analüütiku Jevgeni Korjuhhini seisukohta, et Venemaa rahvusvaluuta devalveerimine on riikliku tootja jaoks pigem tervendava efektiga – nõrgem rubla lõi rohkem võimalusi kodumaisele toodangule, eriti põllumajanduses.

Hetkel kuum