- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Import ületas juulis eksporti
Tänavu juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 0,9 miljardi euro ning imporditi Eestisse 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 197 miljonit eurot (2016. aasta juulis 153 miljonit eurot).
Ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (15% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (10%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ja transpordivahendeid (sh laevad), Lätti mineraalseid tooteid (sh elektrienergia) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu.
Enim kasvas eksport Saksamaale (19 miljonit eurot), Venemaale ja Türki (mõlemasse 13 miljonit eurot). Saksamaale suurenes elektriseadmete (sh kommunikatsiooniseadmed), Venemaale mehaaniliste masinate ning Türki metallijäätmete väljavedu. Eksport kahanes enim Hollandisse (12 miljonit eurot), kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid (sh põlevkivikütteõli).
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo sõnul toetab Eesti väliskaubanduse mahtude kasvu üldine hea majandusseis ning partnerriikide nõudluse kasv. Ta lisas, et heade tulemuste juures ei tasu siiski loorberitele puhkama jääda, vaid tuleb jätkata ekspordile suunatud valitsuse meetmete elluviimist.
Eesti kaupade osatähtsus kõrge
Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu, mineraalseid tooteid ning mehaanilisi masinaid. Enim kasvas keemiatööstuse tooraine ja toodete (16 miljonit eurot), puidu ja puittoodete (13 miljonit eurot) ning transpordivahendite (12 miljonit eurot) eksport. Samas vähenes elektriseadmete ja mineraalsete toodete väljavedu, kuigi elektriseadmed troonisid sellest hoolimata enim eksporditava kaubaartiklina esikohal.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas juulis 71% kogu ekspordist. Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim keemiatööstuse tooraine ja toodete (sh tihendussegud, muud mastiksid), puidu ja puittoodete (sh okaspuidust saematerjal) ning mehaaniliste masinate (sh konveierid) väljaveo suurenemine.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Enim kasvas metalli ja metalltoodete, transpordivahendite ning kahanes elektriseadmete sissevedu. Kõige enam imporditi kaupu Soomest ja Saksamaalt. Peamised impordiartiklid olid elektriseadmed, transpordivahendid, põllumajandussaadused ja toidukaubad. Elektriseadmete impordimahud vähenesid võrreldes aastatagusega aga 10 protsenti. Enim kasvas metall ja metalltoodete ning transpordivahendite import.
Juuli ekspordi kasvu toetas enim keemiatööstuse tooraine ja toodete eksport, mis kasvas võrreldes eelmise aastaga 39 protsenti. Lisaks näitasid head kasvu puidu ja puittoodete ning transpordivahendite eksport. Nii keemiatooted kui ka puit ja puittooted olid ka suurimad Eesti päritolu kaupade kasvu mõjutajad. Enim kasvas aga eksport Saksamaale, ulatudes 19 miljoni euroni, mis on 42 protsenti enam kui eelneval aastal. Peamiseks kasvu allikaks olid elektriseadmed, sh mobiilsideseadmed.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele