Iseenesest tegid ministrid otsuse haigekassasse lisaraha panna juba kevadel, ent nüüd said plaanid seaduseelnõu kuju. Tänasel istungil saatis valitsus kava edasi riigikogule.

Seadusemuudatused laiendaksid haigekassa tulubaasi ning suunaksid tervishoidu järgmise viie aasta jooksul üle 300 miljoni euro, sellest 34 miljonit eurot juba tuleval aastal.

Tehniliselt toimib kava nii, et riik hakkab maksma haigekassa eelarvesse raha mittetöötavate pensionäride eest. Sotsiaalministeeriumi pressiteatest selgub, et see peaks suurendama haigekassa eelarve stabiilsust ning vähendab selle tulubaasi sõltuvust tööealise elanikkonna panusest.

Näiteks järgmisel aastal näeb kava ette, et haigekassa eelarvesse pannakse juurde 7% vanaduspensionäride pensionilt ehk 89 miljonit eurot. 2021. aastaks jõuab see 12 protsendini pesnionist ning tähendab 176 miljonit eurot.

See aga ei tähenda, et haigekassa tulud päris nii palju suureneksid. Nimelt liigutab sama seadus ka hulga praegu otse riigieelarvest rahastatavaid teenuseid üle haigekassa kohustuseks.

Näiteks lähevad sinna üle kiirabi, kunstlik viljastamine, suvel jõustunud uus hambaravihüvitis ning perearstide asendustasud. Sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski teatas, et see peaks tõhustama tervisesüsteemi teoimimist ning aitab teenuseid paremini siduda ja neid koos planeerida.

See aga tähendab, et netosummades saab tervishoid riigilt raha juurde järgmisel aastal 34 miljonit. Summa kasvab järk-järgult ning jõuab 2021. aastal 76 miljoni euroni. Kokku jõuab tervishoidu selle aja jooksul juurde 300 miljonit eurot.