"Väide, et tal [Rõivasel] polnud võimalik midagi ümber lükata, on vale – tal oli see võimalus teisipäevast. Helistasin talle teisipäeval kell 13.46 ja teatasin, et soovin rääkida sellest, mis juhtus Malaisias. Kõne oli lühike. Rõivas vastas, et on õppusel, ja palus küsimused saata kirjalikult. 14.07 läks teele e-kiri, milles oli kirjas, et meile teadaolevalt lähenes ta kolmele naisele, ja sellele järgnes üksikasjalik kirjeldus, mille mitteavaldamisest pean siinkohal Katrini [ohvri] soovil kinni. Sama kirja edastasin hiljem ka Rõivase nõunikule Ave Tamperele," kirjeldas Eesti Päevalehe ajakirjanik Liisa Tagel skandaali telgitaguseid.

Seejärel helistas Rõivas ajakirjanikule tagasi ning palus, et vestlus oleks off-the-record. Ta väitis, et tema sõnu kinnitavad ja saadavad oma versiooni toimunust mitu inimest, kes viibisid samal õhtul Malaisias baaris.

"Vahepeal selgus, et keegi Eestist olevat Katrini ülemusega kontakti võtnud ja andnud mõista, et lugu ei tohi ilmuda. Peagi tuli ülemuselt ka teade, et Rõivas tahab vabandust paluda, ja Rõivase telefoninumber," kirjutab Eesti Päevaleht täna.

Kui ajakirjanik hiljem Rõivasele tagasi helistas, et küsida, kuhu jäi tema kommentaar, vastas Rõivas, et talle teada on allikas oma jutu tagasi võtnud. "Kui uurisin, kas see tähendab, et allikas tunnistas loo valeks, väitis ta, et ei tea seda. Palus mul lihtsalt allikaga ühendust võtta. Hiljem ta mu kõnedele enam ei vastanud," selgitas Eesti Päevalehe ajakirjanik, kes tõi eile selle loo avalikuks.

Lugu sündis pärast Rõivase ja Katrini kokkuleppet, mille üks osa oli avalik vabandus, kirjutab Päevaleht. "Katrinile see sobis. Ühtlasi leidis ta, et tema vastas istus restoranis mees, kes kartis kaotada kõik ja sai aru, et on teinud midagi väga valesti. /---/ Oluliseks võiduks pidas Katrin seda, et Rõivas ei nimetanud teda valetajaks."