Eestlane ootab inflatsiooni kiirenemist ja palgatõusu
Tarbija tunnetab suuremat hinnakasvu, kui seda näitab inflatsioonistatistika, nendib Eesti Panga ökonomist Sulev Pert keskpanga blogis. Hinnatõusuootuste mõjul kasvab tema sõnul ka palkade tõstmise surve.
Tarbijahindade kasv on tänavu pärast kolmeaastast deflatsiooniperioodi kiirenenud ja ulatus esimese kolme kvartali jooksul 3,3%ni.
Konjunktuuriinstituudi koostatav tarbijabaromeeter näitab seda, et nii tarbijate tajutav hinnakasv kui ka hinnaootused on 2017. aasta jooksul samuti järk-järgult suurenenud. 44% küsitletutest vastasid, et hinnad on aastaga oluliselt tõusnud, ning 22% vastanutest ootab inflatsiooni edasist kiirenemist ka järgmise 12 kuu jooksul. Samas nende tarbijate osakaal, kes usuvad hindade languse võimalusse, on väike (0,1%). Keskeltläbi tunnetavad tarbijad suuremat hinnakasvu, kui seda näitab inflatsioonistatistika, kirjutab Pert Eesti Panga blogis. Tarbijate hinnatunnetus võib erineda ametlikust hinnastatistikast mitmel põhjusel.
Tarbijate hinnaootused langevad kõige rohkem kokku nende kaupade ja teenuste hinnamuutustega, mida ostetakse sagedasti. Selliste kaupade hinnakasv on toiduainete ja mootorikütuse hindade kallinemise tõttu kiirenenud 6%ni. Tarbijahinnaindeks mõõdab aga keskmise ostukorvi maksumust ja inimeste igapäevased ostuharjumused võivad sellest paljuski erineda.
Hinnatõusu ootused on olulised seetõttu, et need suurendavad tööandjate palgatõusu survet. Näiteks oli Eestis reaalpalga kasv aastatel 2013-2016 tootlikkuse kasvust märksa kiirem. Kiire reaalpalga kasvu taga võis muu hulgas olla see, et palgakokkulepped tehakse sageli aastaks ette, kuid hindade languse võimalusega ei osanud arvestada ei ettevõtted ega töövõtjad.
Sel aastal töötab kiirem hinnakasv aga ettevõtete kasuks, suurendades kasumeid, kuid reaalpalga kasv on aeglustunud. Kuna aga kiirenenud on ka oodatav hinnakasv, siis võib soodne positsioon jääda ettevõtetele ajutiseks.