Palgakasv jälle üle tootlikkuse tõusu

"Ühelt poolt on see tingitud tööjõu tootlikkuse kasvu ajutiselt hoogustanud ühekordsete tegurite taandumisest. Näiteks energiasektori tootmismaht on taastunud ja edaspidi samas tempos ei suurene. Teisalt võib olla ammendumas ettevõtete võime olemasolevat tööjõudu tõhusamalt rakendada, sest viimaste aastate jooksul on tehtud varasemast vähem investeeringuid. Tootmise laiendamine nõuab lisatööjõudu, mis tööjõunappust arvestades tähendab survet palka tõsta," kommenteeris keskpanga analüütik Orsolya Soosaar pressiteate vahendusel.

Palgakasvu kiirenemise taga on analüütiku sõnul tänavu olnud palju tegureid: hoogsam inflatsioon, mis on suurendanud töötajate palganõudmisi, tööjõu tootlikkuse kiirem kasv ja suurenenud nõudlus tööjõu järele, samal ajal kui tööealiste inimeste hulk on piiratud ja tööjõupuudus on tõusuteel.

 

Soosaar viitas, et tööjõu nõudlus on kasvanud nii tööstussektoris kui töötlevas tööstuses, viimasesse ei ole palgakasv lihtsalt veel jõudnud. "Sellele osutab tööstussektori erinevate tegevusalade töötajate arvu hoogne kasv ning ka muud hõivenäitajad ja andmeallikad, näiteks hõiveootused konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringu järgi. Sobivaid töötajaid leida on praeguse palgataseme juures raske. Samuti on suurenenud nende ettevõtete osakaal, kelle hinnangul tööjõupuudus takistab tootmise laiendamist," ütles analüütik.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta kolmandas kvartalis statistikaameti andmetel 1201 eurot ja selle aastakasv kiirenes 7,4 protsendini, olles teises kvartalis olnud 6,8 protsenti.