Mihkel Nestor • 8 detsember 2017
Jaga lugu:

Hea uudis eksportivale Eestile

Stera Grupi tehas sauel.
Stera Grupi tehas sauel.  Foto: Raul Mee

Eurotsooni ootab ilmselt edukas 2018. aasta, ja arvestades Eesti majanduse seotust teiste euroala riikidega, ei saa ka meil halvemini minna, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Tänavu on euroala majanduskasv suutnud positiivselt üllatada tänu seniste murelaste kiiremale kasvule.

Kui 2% ületav majanduskasv on jõuka regiooni kohta niigi hea tulemus, siis erilist rõõmu valmistab järele jõudmine peamisele konkurendile USA-le, kus tänavu oodatakse sama suurt kasvunumbrit. Oluliselt aeglasem rahvastiku juurdekasvutempo Euroopas tähendab, et per capita majanduskasv tuleb tänavu USA omast kõrgemgi.

Positiivse üllatuse on sellel aastal suutnud pakkuda mitu Euroopa nõrgemat majandust, mis on varasemast palju kiiremini kasvanud. Itaalia, mille pangandussüsteem vaagub hinge hapude laenude koorma all, rahuldus varem ka protsendise majanduskasvuga. 2017. aasta I kvartalis kasvas Itaalia SKP aga koguni 2% ja ka viimase kvartali 1,4% kasv on riigi jaoks tubli tulemus. Sarnane on pilt teises vinduva majandusega riigis, Prantsusmaal, mille SKP saavutas III kvartalis riigi jaoks enneolematu 2% kasvutempo.

Samal ajal rühivad endise hooga edasi eurotsooni suurim majandus Saksamaa ja jätkunud on ka Hispaania majanduse kiire kasv. 2017. aasta erakordsust iseloomustab fakt, et kõigi kolme kvartali vältel on suutnud positiivset majanduskasvunumbrit näidata isegi Euroopa punane latern Kreeka. Kuigi idapoolsemate euroriikide majandused moodustavad kogu euroala SKPst kõigest 2%, on väikese panuse andnud siiski ka see, et Eestiga sarnases suurusjärgus majanduskasvu on suutnud näidata sisuliselt kogu euroala idapoolsem blokk.

Eksporti rohkem näha

Kui eelmisel aastal kergitas euroala majanduskasvu majapidamiste kasvanud julgus tarbida, siis tänavu on sellele lisandunud eksport. 2017. aasta esimeses pooles eksportisid euroala riigid kaupu ja teenuseid püsihindades mõõdetuna 4,5% võrra enam kui aasta tagasi. Protsentuaalselt oli ekspordikasv kiireim euroala väikeriikides Leedus, Sloveenias, Soomes, kuid suurimat mõju omas mõistagi suurriikide väliskaubanduse elavnemine. Itaalia ja Hispaania suutsid 2017. aasta 9 kuu jooksul oma kaupade ja teenuste müüki välisriikidesse suurendada 5% jagu, Saksamaa veidi üle 4%.

Ekspordi hea kasv on seda üllatavam, et euro on tänavu teiste valuutade suhtes märkimisväärselt kallinenud. Näiteks võrdluses USA dollariga on euro kurss tõusnud aastataguselt 1,05 dollarilt euro eest pea 1,2 dollarile. Ehk veidi idealistlik selgitus sellele on, et eurotsooni eksport ongi pisut vähem hinnatundlik, sest suhteliselt kõrged tööjõukulud tingivad olukorra, kus konkureerida tulebki kvaliteedi, disaini ja teiste sarnaste omaduste, mitte hinnaga.

Üks põhjustest, miks euroala riigid on suutnud eksporti suurendada, peitub siiski ka paranenud konkurentsivõimes. Tööjõu ühikulu, mis mõõdab loodud lisandväärtuse ja palgakulude suhet on viimastel aastatel järjepidevalt alanenud. 2010. aastaga võrreldes on euroala riikide keskmine tööjõu ühikulu kahanenud pea 15%, seda eriti tänu Hispaaniale. Kuigi olukord riikide tööturgudel on jõudsalt paranenud, püsib palgakasv jätkuvalt väga madal. Tänavu on keskmise palga kasv olnud „rekordiliselt kiire“ Saksamaal – 2,5%, samas kui endiselt kõrge töötusega kimpus olevas Itaalias ja Hispaanias on see olnud nullilähedane.

2 miljonit töötajat juures

Kuigi majapidamiste tarbimine suurenes jõudsalt ka eelmisel aastal, on kasv jätkunud. Esimesel poolaastal suurenes eratarbimine euroalal 1,6%. Kolmanda kvartali kohta pole täpsed numbrid euroalal veel kokku löödud, kuid tublisti üle 2% kasv Saksamaal ja ka Hispaanias on oodata head tulemust.

Inimeste valmidus lihtsamini rahakotiraudu avada toetub kiirel töötuse vähenemisel. Oktoobris oli euroala töötus langenud 8,8%ni, mis on näitaja madalaim tase alates 2009. aasta jaanuarist ja 3% võrra madalam kriisi harjast. Parimatel päevadel on euroala töötus piirdunud ka 7,3%ga, seega alanemisruumi veel jagub.

Samas on euroala tööhõive kriisieelse taseme juba ületanud. Tänavu on euroalale lisandunud üle 2 miljoni töökoha, neist neljandik on loodud Hispaanias, Saksamaal on lisandunud pea 400 000 ja Prantsusmaal üle 300 000 töökoha. Ettevõtete küsitlused näitavad, et tööhõive kasv jätkub. Ostujuhtide uuringud viitavad umbes 1,5% hõive kasvule. Seejuures võiks töötuse vähenemine olla isegi kiirem, kuid selle langust pidurdab seni tööturul mitte osalenud inimeste suurenenud huvi taas tööd otsida. Eurotsooni eeldatava loomuliku tööpuuduse määra 8% peaks euroala saavutama 2019. aasta lõpuks.

Hea aeg jätkub

Ettevaatavad majandusindikaatorid ennustavad euroala majanduskasvu jätkuvat hoogsust ka järgmisel aastal. IHS Markiti koostatav tööstusettevõtete ostujuhtide kindlustundeindeks oli novembris 60 punkti tasemel, mis on rekordiliselt kõrge tulemus. Ka Markiti teenindussektori indeksi 56punktine tase on ajaloolises mõttes suurepärane. Sarnaselt on läbi aegade kõige kõrgema tipu saavutanud Euroopa Komisjoni tööstusettevõtete kindlustundeindeks, samas kui teenindusettevõtete optimism on lähedal 2007. aasta tasemele.

Koos jätkuva töötuse alanemise ja hea väljavaatega ekspordi kasvuks ootab eurotsooni suure tõenäosusega edukas 2018. aasta, mis SEB prognoosi põhjal peaks väljenduma 2,3% majanduskasvuna. Võttes arvesse Eesti majanduse seotust teiste euroala riikidega, ei saa seetõttu ka meil tuleval aastal halvemini minna.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt