• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 02.01.18, 10:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läti langetas jõuliselt juurviljade hinda

Eestlastel on uuel aastal mõistlik lisaks alkoholile ja autokütusele sõita Lätti ka odavamate puu- ja juurviljade järele. Nimelt langetas Läti aasta algusest kodu- ja välismaiste puu- ja juurviljade käibemaksu seniselt 21 protsendilt 5 protsendile.
Läti langetas puu- ja juurviljade käibemaksu 21% pealt 5%-le.
  • Läti langetas puu- ja juurviljade käibemaksu 21% pealt 5%-le.
  • Foto: PantherMedia/Scanpix
Läti raadio venekeelsed uudised vahendasid, et need kõnealused tooted peavad olema Lätile omased – eksootilised puuviljad, nagu banaanid, ei odavnenud. See-eest nii kohalike kui näiteks Poola õunte hind kukkus märkimisväärselt. Hinnasula kohaldatakse näiteks ka mustikate, vaarikate ja maasikate, aga ka pirnide ja ploomide puhul.
„Kaupluses näeb see välja nii, et näiteks kimp värsket salatit, mis enne maksis 99 eurosenti, maksab uuest aasast 86 senti. Kartulikott, mis enne maksis 1,45 eurot, on nüüd 1,23 eurot. Ehk siis, mida kallim oli toode, seda suurem tuleb hinnavahe võrreldes aasta viimase päevaga,“ kommenteeris Läti Rimi esindaja Dace Preisa raadiole. Ta lisas, et odavnesid ka need juur- ja puuviljad, mida müüakse puhastatu või hakituna. „Oluline on lisada, et termiliselt töödeldud toidu, näiteks külmutatud või soolatud juurviljade, hind ei muutu,“ märkis ta.
Aktsiisivõrdlus
Pliibensiini aktsiisimäär 1000 liitri pealt tõusis Eestis uuest aastast 512 eurolt 563 eurole. Lätis oli tõus 455 eurolt 564 eurole.
Diislikütuse aktsiisimäär on praegu Eestis 493 eurot 1000 liitri kütuse kohta, Lätis 378 eurot.
Kütusehind tõusis

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maksumuudatusena tõusis aga Lätis 1. jaanuarist mootorikütuse hind: aktsiisitõus kergitas bensiiniliitri hinda keskmiselt 4,8 sendi võrra, diislikütusel 3,8 ja gaasil 2,5 eurosendi võrra. Näiteks bensiin 95ga täidetud 50-liitrine paak maksab nüüd keskmiselt 2,40 eurot rohkem, tõi Läti rahvusringhääling välja.
Läti rahandusministeerium selgitas, et kütusehinna tõusu taga on maksureform, millega nihutatakse maksukoormust tööjõumaksudelt tarbimismaksudele. See tähendab peamiselt aktsiiside tõstmist, samas näiteks aastas kuni 20 000 eurot teenijatele aga tulumaksu alandamist 3% võrra. „Meie hinnangul pole aktsiisikasv nii suur. Lisaks vaatame me endiselt, mis toimub naaberriikides. Meil on kütusehinnad madalamad kui Eestis, ja vaid veidi kõrgemad kui Leedus. Aga ka meie naabritel on kavas teatud kütuste hindade tõus,“ kommenteeris Läti rahandusministeeriumi maksuosakonna juht Iolanta Krastina eelmise aasta lõpul.
Kuna Leedus ja Poolas jääb kütuseaktsiis madalamaks, siis võib oodata, et Läti piiriäärsete alade elanikud, aga ka transiidiettevõtjad Eestist ja Soomest, suunduvad nüüd sinna, rääkis Läti kütusetootjate liidu juht Ojars Karcevskis. „Ja tuleb veel märkida, et iga juurdelisatud sent annab eelise illegaalsetele kütusemüüjatele,“ hoitatas ta.
Tänavune kütuste aktsiisitõus on Lätis esimene samm: 2020. aastal tõusevad hinnad veelgi järsemalt.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele