8. veebruar • 2 min
Jaga lugu:

Aktsiisid vedasid alt

Jaanis Tammela leiab, et piirikaubanduse kasv ei ole suure tõenäosusega oma tippu veel saavutanud.
Jaanis Tammela leiab, et piirikaubanduse kasv ei ole suure tõenäosusega oma tippu veel saavutanud.  Foto: Andras Kralla

Piirikaubandus, hinnatõusu tagajärjel vähenenud tarbimine ja aktsiisitõusude eel ostetavate varude suurus jättis möödunud aastal riigi ilma 88 miljonist eurost, valitsussektori nominaalne puudujääk oli esialgsetel andmetel 73 miljonit eurot.

„2017. aasta kokkuvõttes on aktsiisitulu laekunud eelarvesse oodatust vähem 8,2 protsenti ehk 88 miljonit eurot, millest 34 miljonit on aktsiiside varude nihkumine teistesse aastatesse. Laekumise vähenemine tuleneb aktsiisikaupade tarbimise langusest ning piirikaubanduse kasvust,“ ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kadri Klaos pressiteate vahendusel.

Alkoholiaktsiisi alalaekumise osa sellest oli 55 miljonit eurot, ootustest pea viiendik. Üks osa sellest on 2016. aastal tehtud suured varumised ning teine osa juunikuised üllatavalt suured varud, mis aktsiisitõusude eel ladudesse osteti. „Samuti jäi valitsuse ja riigikogu leevendavate otsuste tõttu ära varumine 2017. aasta detsembris. Alkoholi deklareeritud koguste languse taga on hinnatõusust tulenev tarbimise langus ning Läti-suunalise piirikaubanduse suurenemine,“ lisas Klaos.

„Õlleaktsiisi laekus novembris ja detsembris sama palju kui eelneval aastal, kuigi aktsiis on 87% kõrgem. See tähendab, et sisuliselt oleme aktsiisi ja piirikaubanduse koosmõjul jõudnud Lafferi kõvera tipu lähedale ehk teisisõnu on väga lähedal maksimaalne aktsiisimäär, mille juures laekumine veel ei vähene,“ kommenteeris pruulikoja Tanker juht Jaanis Tammela ja lisas, et kätte on jõudnud ka järgmine õlleaktsiisi tõus ning piirikaubanduse kasv ei ole suure tõenäosusega oma tippu veel saavutanud.

Kaheteistkümne kuuga tasuti alkoholiaktsiisi 12,8 protsenti vähem võrreldes 2016. aasta sama ajaga. Kuid kui arvestada aktsiisitõusueelsed varud perioodi, mille eest need on tasutud, tasuti rahandusministeeriumi hinnangul alkoholiaktsiisi 2017. aastal tarbitud koguste eest 3,2 protsenti rohkem võrreldes aasta varasemaga.

Suurima osa erinevusest eelarves prognoosituga – 32 miljonit eurot – moodustaski lattu varutud õlle ja teiste lahjemate alkoholide koguste mõju. Kaheteistkümne kuuga tasuti alkoholiaktsiisi 12,8 protsenti vähem võrreldes 2016. aasta sama ajaga.

Oma osa andis ka kütuseaktsiis, mida laekus oodatust 3,9 protsenti ehk 22 miljonit eurot vähem. „Aktsiisitõusueelne varumine on ka kütuseaktsiisi laekumist mõjutanud, kuna varumine nihkus osaliselt 2016. aastasse ning 2018. aasta jaanuari aktsiisitõusueelne bensiini varumine toimus oodatust suuremas mahus,“ ütles Klaos ja lisas, et koguste vähenemise taga on eelkõige aktsiisitõus ja odavamad aktsiisid Lätis ja Leedus, mis omakorda on kaasa toonud piirikaubanduse kasvu.

Tubakaaktsiisi tasuti 6,2 protsenti ehk 13 miljonit eurot eelarves oodatust vähem.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt