Kaevandamishullus tõi krüptofarmerid ja tühjad letid

13. veebruar 2018, 06:00
Arvutitarga poe töötaja Erki Süda näitab ühte populaarset graafikakaarti. Kõige populaarsem kaart Geforce GTX 1070 oli piltide tegemise ajaks läbi müüdud.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180213/NEWS/180219943/AR/0/AR-180219943.jpg

Eestlasi tabanud krüptoraha kaevandamise hullus lõi arvutipoodide letid graafikakaartidest tühjaks ja pani looma spetsiaalseid kaevandamisfarme. Piiril on tolli valduses sadade tuhandete eurode väärtuses keelatud krüptokaevandamise masinaid.

Detsembris hakkas maksu- ja tolliamet riskianalüüsi tulemusel kontrollima riiki tulnud krüptokaevandamise masinaid. 14 kontrolli tulemusena avastati 176 andmetöötlusseadet koos toiteplokkidega, mida nende tellijad kätte ei saanud, sest need ei vastanud tooteohutuse nõuetele. Hiinast tulnud kaubal ei olnud näiteks elektroonikaseadmetelt nõutavat CE-märgistust.

Kui arvestada Hiina bitcoinide kaevandamise riistvara tootja Bitmain seadmete hindu, mis jäävad 1000 ja 2000 euro kanti, on kahju piiril kinni peetud kauba tellijatele 200 000 kuni 400 000 euro ringis.

Krüptoraha entusiast Liina Laas-Billson ei osanud öelda, mis probleem võiks olla seadmete tootjal Bitmainil sertifikaatidega, sest nad müüvad kogu maailmas ja on turuliider. Laas-Billson ütles, et keegi võib olla tooteid kopeerinud, kuid põhjus võib olla ka suur nõudlus, millele load järele ei jõua. „Täitsa võimalik. Samamoodi on graafikakaarte väga keeruline saada, sest kaevandajad ostavad need ära ja nõudlus on kindlasti suurem kui pakkumine.“

Videokaardid kaovad riiulitelt tundidega

Arvutitarga juht Aleksandr Priidemann ütles, et krüptoraha kaevandamise levik on ettevõtet kindlasti mõjutanud: poodides on riiulid videokaartidest tühjad ja neid ostetakse ka ette ära. Poodi jõudes on kaardid mõne tunniga läinud ja nii müüvad nad iga kuu kolm korda rohkem videokaarte kui varem.

Priidemanni sõnul läks alguses krüptokaevuritele kõik kaubaks, kuid nüüd valitakse kvaliteetsemat kaupa. Ta tõi näiteks, et kui mängurid kasutavad videokaarti päevas viis tundi, siis krüptokaevuritel töötavad need 24/7 ja nii satuvad need tihti poodi tagasi garantiisse. „Katsun mõned kaardid kõrvale panna mängurite jaoks, muidu ei ole mul neile midagi müüa,“ rääkis ta.

Tema sõnul on näha, et inimestel läheb hästi, sest vaba raha läheb paljudel kaevandamise alla. Klientide seas on nii eraisikud kui ettevõtted. „Ka sellised ettevõtted, kelle ärinimi ei viitagi sellisele tegevusele,“ märkis Priidemann. Praegu on aga märgata klientide seas seisakut, sest oodatakse, mis suunas bitcoin edasi liigub.

Ta selgitas, et kinnipeetud Bitmaini masinad kaevandavad vaid bitcoine, aga neilt saab juppe, millest tehtud masinatega kaevandatakse muid münte ja müüakse siis bitcoinide vastu. Valmis krüptomasinaid nad pakkuda ei taha, sest nende kaup on mõeldud ennekõike arvutimänguritele.

Kodune entusiast kütab toa soojaks

Liina Laas-Billsonil kulus kolm kuud, et graafikakaarte kokku osta. „Kokku panin sisse 15 tellimust ja selle aja jooksul, kui sisestasin oma pangakaardi numbri, olid juba kõik kaardid läbi müüdud. See oli päris huvitav loterii neid otsida,“ rääkis ta oma kogemusest.

Ta kirjeldas, kuidas otsis neid kõikidelt arvutikomponentide kodulehtedelt ja lasi saata endale teavitusi, kui müüki on tulnud vajalikku riistvara. „Ja siis ma proovisin kiiresti tellimuse sisse anda ja lõpuks sain ühe Inglismaa riistvarafirma käest kõik kätte,“ kuid lisas, et ta pidi neid ostma ikka jupikaupa. „Ühes kohas oli kaks tükki, teises kolm.“

Kui kaevandada graafikakaartidega, on vaja tema sõnul graafikakaarte „mida rohkem, seda parem“. Lisaks läheb vaja võimsamat toiteplokki ja protsessorit ja veel mitut väikest juppi. „Põhimõtteliselt on see nagu arvuti ehitamine, lihtsalt rohkem graafikakaarte,“ selgitas ta.

Masina ehitamine läks tal maksma umbes 3000 eurot, selle teenib tema sõnul praeguse turuhinnaga tagasi umbes kümne kuuga. „Kui ma oleksin selle raha investeerinud krüptorahasse sel ajal, kui ma selle masina ehitasin, oleks mul palju rohkem raha. Teisest küljest aga, kui investeeriks selle raha valel ajal ja hind läheb alla, oleks teistpidi vähem raha.“

Liina Laas-Billson on internetis tuntud Estonian Traderi nime all.

Laas-Billson märkis, et kui seade saab kinni makstud kümne kuuga ja edasi tuleb lihtsalt puhas kasum, on ta vähem riskantne kui lihtsalt investeerida. „Kui hakkad investeerima, peab olema parem arusaam turgudest ja kuna krüptoturud on nii volatiilsed, siis seal võib asi päris koledasti minna, kui valel ajal siseneda.“

Kulude poole pealt tuleb arvestada ka suuremate elektriarvetega. Laas-Billsoni hinnangul on tema igakuisele elektriarvele viie graafikakaardi pealt lisandunud 70 eurot. „Samas teisest küljest, kuna nad ajavad välja nii palju sooja, siis kui väga külm ei ole, kütab 25ruutmeetrise toa 1-2 kaardiga soojaks,“ rääkis ta.

Siiski lisas ta, et kaevandamise juures on elektrikulu suur probleem. „Kui hakata mõtlema, kui palju see bitcoini ja kõikide teiste coin'ide kaevandamine võtab rohkem elektrit kui mõne riigi elektrivajadus, siis see kindlasti ei ole jätkusuutlik. Kui asi nii jätkub, võib juhtuda, et meid ootab ees energiakriis.“ Tema sõnul oleks vaja kas efektiivsemaid seadmeid või tuleb kaevandamine viia mingisuguse muu süsteemi peale.

Alustajatele soovitas Laas-Billson, et kui on mingid oskused arvutit kokku panna, on odavam see ise valmis ehitada. Ta lisas, et selleks leiab internetist ka õpetusvideoid, kuid saab ka valmisseadmeid osta. Ta märkis, et näiteks mõned ehitavad need ise juppidest kokku ja müüvad siis natuke kõrgema hinnaga eBay's maha.

Oma kaevuri saad viia farmi

Koos suurenenud huviga krüptokaevandamise vastu on hakatud rajama ka nii-öelda krüptokaevandamise farme, kuhu saab enda masina kuutasu eest kaevama jätta. Huvi korral saab sealt ka valmismasina. Selliseid võimalusi pakub oma lehekülje Krüptokaevur.ee kaudu näiteks Harri Reili. „See on videokaartide baasil ehitatud farm, millega saab kaevandada ethereumi ja muid krüptorahasid,“ selgitas ta.

Reili märkis, et tema ei ole suurfarmi omanik ja tema farmis hoiavad oma masinaid paar sõpra ja paar võõrast inimest. Küll aga on tema sõnul Eestis väga suuri selliseid farme.

Reili sõnul tuuakse kaevurid kodu asemel spetsiaalsesse farmi, sest seal on tagatud turvalisus ja hooldus, on ventilatsioon ja uus elektrisüsteem. „Paljud ei taha enda koju masinat, mis on tuleohtlik. See võib muutuda tuleohtlikuks, kui mitteprofessionaal on selle kokku pannud ja tavainimene ei tea ka, kuidas seda ülal hoida.“

Reili rääkis, et kuu aega tagasi oli tal telefon punane, aga nüüd on huvilised maha rahunenud. Põhjus on lihtne: videokaarte ei ole enam saada ja kui on, on need väga kallid. „Kui enne sai korraliku kaevandamiseks sobiliku kaardi 300-400 euroga, siis nüüd on see hind kuskil 600-700. Keskeltläbi on kahekordistanud,“ tõi ta näiteks.

Selline krüptokaevur on müügis 3500 euro eest.

Videokaartide hinnad läksid Reili sõnul kõrgeks, kui kuu aega tagasi oli kaevandamise tasuvus ja bitcoini populaarsus väga kõrgel. „Iga teine inimene juba teadis sellest ja tekkis korraga nõudlus ja kaardid said Eestist otsa. Siis hakati välismaalt tellima ja sealt said ka otsa ja pandi veel piirangud ka peale,“ rääkis ta ja lisas, et tootja Nvidia pani oma kaartidele piirangu, et igaüks saab osta kas ühe või kaks, et kaarte ka mänguritele jaguks.

Reili soovitus kaevandamisega alustajale on, et kindlasti ei tohiks võlgu võtta. „Kui inimene tahab tõesti sellega tegeleda hobi korras, võiks ikka kasutada oma vaba raha, mitte võtta laenu, mida pärast ei suuda tagasi maksta. Krüptokaevandamine on väga kallis lõbu ja see ei ole nii, et ostad endale krüptokaevuri ja siis saad rikkaks ja tööl ei pea enam käima. See on üks riskantsemaid tegevusi, mida üldse ette saab võtta.“

Huvi kaevandamise vastu püsib tema hinnangul seni, kuni see on tasuv ja riistvara veel normaalsete hindadega saada.

Tootja Bitmain kaevurite kohta ütles ta, et tema ei ole nendega kokku puutunud ja need ei ole väiketarbijatele nii kasulikud. „Need on rohkem suurfirmade mänguala.“

Nõutava märgistuseta Hiina krüptokaevandamise masinaid on piiril kinni pea 200.

Hiina tootja puuduvad load võivad minna kalliks maksma

Hiinast tellitud Bitmaini kaevandamismasinatel puudusid vajalikud dokumendid, mistõttu ei ole tellijad saanud kätte sadade tuhandete väärtuses seadmeid.

Hiinast saabunud krüptokaevandamise masinatel, mille maksu- ja tolliamet piiril kinni pidas, ei olnud Euroopa Liidus kokkulepitud nõuetekohaseid märgistusi. Puudu olid tootja andmed, seadme mudeli number, CE-märgistus ja maaletooja andmed. Toodetele hinnangu saamiseks pöördus maksu- ja tolliamet tehnilise järelevalve ameti poole.

Maksu- ja tolliameti avalike suhete juht Rainer Laurits selgitas, et masinad ei ole konfiskeeritud, vaid tollivormistus on peatatud, kuni vajalikud nõuded saavad täidetud. „Kui kõik on korrektne, on võimalik jätkata tollivormistusega ja kaubad lubatakse vabasse ringlusse. Kui tellijad esitavad vajaliku dokumentatsiooni, siis on võimalik asjad korda saada. Antud näidete puhul oleme ka tellijaga olnud suhtluses.“

Tehnilise Järelevalve Ameti tööstusohutuse teenistuse juhataja Ingrid Teinemaa ütles, et ehkki seadmete tootjal Bitmainil on internetis olemas dokumendid, puudub sealt siiski ohtlike ainete piiramise direktiivi nõuete täitmist tõendav katseprotokoll ja vastavusdeklaratsioon. „Kuna seadme nõuetele vastavust tõendav dokumentatsioon on puudulik, ei ole võimalik seda seadet ka nõuetekohaseks lugeda ehk seadme tootja ei ole suutnud tõendada CE-märgi paigaldamise eelduseks olevate katsetuste täies mahus läbiviimist,“ selgitas Teinemaa.

Teinemaa märkis, et juhul, kui elektriseadmel puudub nõuetele vastavust tõendav dokumentatsioon ja CE-märgistus ning importija soovib toodet Euroopa Liidu turule lasta, tuleb eelnevalt:

  • hankida tootja volitus;
  • läbi viia toote vastavushindamine;
  • koostada tehniline dokumentatsioon;
  • koostada vastavusdeklaratsioon;
  • paigaldada CE-märgitus.
Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. February 2018, 18:07

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing