Milleks töötukassa? Senine abi ettevõtjatele kasin

Artikkel

- Uudised
- Lennart Käämer
- 6. märts 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Milleks töötukassa? Senine abi ettevõtjatele kasin
Ettevõtete värbamiskogemuse põhjal töötukassa pakutavate teenustega rahule jääda ei saa. Töötuskindlustuse tagamise eesmärgi töötukassa küll täidab, kuid tundub, et see on ka kõik.
Teise ja palju olulisema funktsiooniga, milleks on „tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive“ ja „pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine“, ei saa Saku Metall Allhanke Tehase ASi juhataja Rain Johansoni hinnangul üldse rahule jääda. Koolituste korraldus ja iseloom on samuti küsitavad. Kuid seda rohkem on põhjust pead kokku panna, et otsida koostöö edendamise võimalusi tulevikus.
Töötukassa koolitusete korraldus ja iseloom on küsitavad, leiab Saku Metall Allhanke Tehase ASi juhataja Rain Johanson.Foto: Harro Puusild
Suunamisega ei tule kedagi
Saku Metalli väisas töötukassa spetsialist kahe aasta eest. Räägiti tööpraktika võimalustest ja tutvustati infomaterjale ning ettevõtjale pakutavaid teenuseid. Vaatamata sellele ei ole ettevõte saanud ühtegi töötajat töötukassa abil. Konsultantide ettevalmistus ja nende lähenemine klientidele (eraisikutele) jätab Johansoni sõnul samuti soovida, koolituste valik on üsna piiratud.
“Oleme küll värvanud tööle mõne pikaajalise töötu staatuses oleva inimese, kuid seda ilma töötukassa abita,” märkis Johanson.
Väikeettevõte Mägitrepp OÜ oma plekksepatöökotta mõningast leevendust siiski leidnud. Kuid sedagi oma initsiatiivi ja pikaajalise järjekindluse tulemusel. Tegevjuht Valev Mägi esmane kokkupuude töötukassaga jääb aasta taha. Kuigi konsultantide suhtumisele pole midagi ette heita, siis reaalne töökohtadele suunamine ja soovitused on olnud pea olematud.
„Üks eakas töötaja õnnestus leida, kellega esimesed neli kuud sidus praktikasuhe. Praktika vorm võimaldas riskivaba töölevõttu, et katsetada tema tugevusi ja nõrkusi. Ootused osutusidki kõrgemaks, kui tegelikkus võimaldas,” nentis Mägi.
Praktikaperiood võimaldab inimesel töötada, saades seejuures endiselt töötukassast toetusraha. Viimane on küll imeväike. Samuti peab ettevõtja arvestama, et praktika kestel ei ole võimalik maksta preemiat. See on keelatud.
Töötukassa töötuse ennetamise ja oskuste arendamise osakonna juhataja Kerstin Holland tõrjus väiteid vähesest kasust, viidates 2017. aasta 1. mail töösse võetud meetmetele, mis kutsutigi ellu töötuse ennetamiseks.
„Nende abil on võimalik toetada näiteks hõives olevaid inimesi, keda ähvardab töötuks jäämise oht kas tööturu mõistes vananenud oskuste (sh IKT oskuste) või aegunud kvalifikatsiooni, puuduliku eesti keele oskuse või terviseseisundi tõttu,“ lausus Holland.
Selleks rahastatakse erialakoolitustel osalemist ja toetatakse tasemeõpet. Lisaks on võimalik toetada tööandjaid, kes teevad majandustegevuses uuendusi ning vajavad tuge töötajate väljaõppeks (läbi erialakoolituste rahastamise).
„Selleks, et erialakoolitused või ka toetatavad valdkonnad tasemehariduses vastaksid tööturu vajadustele, lähtub töötukassa koolituste võimaldamisel Kutsekoja tööjõu ja -oskuste vajaduse uuringute tulemustest,“ lisas Holland.
Mägitrepp OÜ tegevjuhi Valev Mägi sõnul on töötukassa kaudu uusi töötjaid leida võimatu.Foto: Andras Kralla
Keevitajatest tehakse floriste
Ühe ettepanekuna kogu masinavärgi õlitamiseks soovitas Johanson muuta senist koolituste korraldust. Praegu kulutatakse väga palju vahendeid, et tegeleda n-ö pehme poolega: sotsialiseerumise programmid, suhtlusoskuste parandamisele suunatud koolitused ja psühholoogilised nõustamised.
“Kui veidi utreerida, siis tekib mulje, et keevitajaid üritatakse ümber õpetada lilleseadjateks ja õmblejaid sertifitseeritud puhastusteenindajateks,” vihjas Johanson.
Samuti tekitab ettevõtjates nõutust trendiks saanud ettevõtluskoolitused. Eesmärgi õilsusest hoolimata ei saa eeldada, et kõik 50+ vanuses Ida-Virumaa töötud ühtäkki ettevõtlususku pöörduvad ja lisaks endale teistelegi töökohti looma hakkavad.
“Koolitus peaks eelkõige aitama inimesel tõsta tema professionaalse ettevalmistuse taset. Töötukassa peab keskenduma oma koolitustes inimeste täiendõppele, mitte täielikule ümberõppele,” leidis Johanson.
See tähendab, et tehnikuid, elektrikuid, keevitajaid ei pea õpetama ümber kellekski teiseks. Neile peab pakkuma võimaluse end täiendada. Ja seda tänapäevase tehnika ja tehnoloogia arengust ja tööturu olukorrast ning tööandjate vajadusest lähtudes.
Hollandi sõnul tuleb töötukassa kaudu koolitustel osalevate inimeste puhul arvestada sihtrühma eripäraga. Kui on pikemat aega tööturult eemal oldud, siis vajataksegi motivatsiooni ning sotsiaalseid ja suhtlusoskuseid parandavaid koolitusi.
„Koolitusel osalemise vajaduse ning sobiva koolituseriala väljaselgitamisel lähtub töötukassa lisaks tööturu hetkeolukorrast ja vajadustest ka konkreetse kliendi hariduslikust ettevalmistusest. Samuti varasemast kogemusest ning muudest väljavaadetest, nagu inimese tervisest tulenevad võimalused ja takistused,“ märkis Holland.
tootmine ja töötlemine - 2367
toitlustamine, majutus, turism - 1491
arhitektuur ja ehitus - 1 484
masinaehitus, mehhaanika, elektroonika - 1333
põllumajandus, metsandus ja kalandus - 1304
kõik erialad kokku - 31 061
Allikas: töötukassa (2017. aasta detsembri seisuga)
Aga mida tööandja tegelikult vajab?
Tööandjate vajadused on teine märksõna, millele tuleb keskenduda, kui tõesti tahta asju paremaks muuta. Senist koostööd ei nimeta Johanson õnnestunuks, ometi on ettevõtjatel valmidus ühiselt paremuse poole liikuda.
“Seda loeb välja, külastades tööandjate ühenduste konverentse või üritusi,” viitas ta.
Ka Mägi sõnul on vaja rohkem sisulist koostööd. Ja seda kõigi kolme osapoole ehk töötukassa, tööandjate ja tööotsijate vahel. Praegu jääb see auklikuks. Üldmulje on, et teoreetiline nõuandmine küll toimub, kuid inimesed käivad seal pigem aru andmas. Tegelikud probleemid jäävad lahenduseta. Eeskätt väikeettevõtetele vajalike toetuste taotlemisega kaasneb ka üksjagu bürokraatiat.
“Suurema aktiivsuse tooks kui konsultandid, kes tegelevad tööandjate ja tööotsijatega ning jagaksid omavahel tõhusamalt infot. Siis tekiks ka selgem ettekujutus, millist tööjõudu ettevõtted tegelikult vajavad,” soovitas Mägi.
Parema koostöö ja infoliikuvuse võimalikkust Holland ei eitanud. „Üks väljund on siin 6. märtsil toimuv Tallinna ja Harjumaa töö- ja karjäärimess, mis toimub Kultuurikatlas ning kus osaleb üle 70 tööandja (enam kui 2000 tööpakkumisega),“ tõi Holland näite.
Lõpetuseks viitas Mägi ka positiivsele arengule. Näiteks on paranenud erivajadustega inimeste tööle aitamine. Kui aasta eest abivahendite kohta uurida, oleks tulnud töökeskkonna analüüs ja abivahendite väljamõtlemine ise teha. Praeguseks täidab seda funktsiooni vastav spetsialist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- EESTI TÖÖTUKASSA
Hetkel kuum