• Jaga lugu:

    Aktsialahingust võib sündida Eesti suurim betoonitehas

    Talot AS on võtnud nõuks üles osta Lasbet AS (pildil) osalused.Foto: Andres Haabu

    Teiste seas Jüri Mõisale ja Rasmus Kurmile kuuluv ehitusmaterjalitootja Talot AS soovib soetada Lasbet Tootmist. Kui ostja sõnul on vajalikud paberid allkirjastatud, siis müüja sõnul on kõik siiani vaid tühi jutt.

    Väidetavalt sõlmis Talotile kuuluv ostutehingu tarbeks loodud firma Teine Omandamise OÜ 22. veebruaril Agu Möldrega lepingu, et osta ära temale kuuluv 35% suurune osalus Lasbet Tootmiselt. Selle kõrvalt ihutakse hammast ka väiksemate omanike aktsiapakikestele. Nende tehingute tulemuseks võiks olla Eesti suurim raudbetoontoodete tehas.
    Loo teeb põnevaks asjaosaliste vastuoluline jutt. Kui Rasmus Kurm plaani kinnitab, siis Agu Möldre lükkab tagasi väited, nagu oleks käed löödud – tema sõnul on meedia senist süžeed liiga ennatlikult kajastanud.
    Põgus pilguheit möödanikku vihjab, et meeste suhted on hapud nagu vara nopitud viinamarjad.
    Vaja konkurentsiameti luba
    Taloti omanike hulka kuuluv Jüri Mõis ei soovinud asja kommenteerida ja jättis meediaga suhtlemise Rasmus Kurmile.
    Kurmi sõnul allkirjastati 22. ja 23. veebruaril lepingute pakett, millega omandab Taloti tütarühing mitme tehingu tulemusena enamuse Lasbet Tootmises. See eeldab konkurentsiameti luba, mille saamiseks 5. märtsil ka taotlus esitati. Kuni selle loa saamiseni jätkab Lasbet Tootmine praeguse aktsionäride ringi, nõukogu ja juhatuse koosseisuga. "Täpsemaid kommentaare saab Talot anda pärast konkurentsiametilt loa saamist ja enamuse omandamise jõustumist," ütles Kurm. 
    Müüja poolt nõustas tehingut advokaadibüroo Derling ja ostja poolt advokaadibüroo TGS Baltic, kinnitas Kurm.
    Lasbeti advokaat Hannes Vallikivi kinnitas, et koondamisloa saamiseks vajalikud lepingud on allkirjastatud, kuid muu osas pole tal praegu volitusi kommentaare jagada. 

    Nii Talot kui ka Lasbet Tootmine tegelevad betoonist ehitustoodete valmistamisega ning ettevõtete ühine turuosa ületab 15%, seetõttu on tehingule vaja ka konkurentsiameti rohelist tuld.

    Müüja väitel tehingut ei toimunud
    Agu Möldre sõnul on aga kogu uudis ennatlik – tehingut pole toimunud, on ainult huvi ja läbirääkimised käivad, pealegi paistab Kurm suurte sõnade, kuid väheste tegude mees.
    Möldre ja Kurmi tihedam lävimine algas, kui staažikas ent pärijateta tööstur otsustas oma osa firmast maha müüa. „Sellest peale hakkas Kurm mul kosjas käima,“ rääkis Möldre. 
    Väidetavalt nägi kokkulepe ette, et Kurmi poolt osaluse eest välja käidav raha ei laeku mitte Möldrele, vaid selle eest tuleks kaasajastada kogu ettevõtte tehnoloogiline arsenal. Möldre soov oli, et Lasbet, millega ta rohkem kui kolmkümmend aastat seotud on olnud, jääks temast maha konkurentsivõimelisena ja vastaks kasvavatele kvaliteedinõuetele. „Kokkuleppe järgi oli summa 5,5 miljonit eurot. Praeguseni ei ole Rasmus Kurm kokkulepet täitnud,“ ütles Möldre. 
    Möldre ja Kurm on varemgi teineteisest valesti aru saanud. Möldre meenutas, kuidas Lasbetil tekkis kunagi probleem: neljalt Rootsis tehtud objektilt ei laekunud ettevõttele tasusid. Sellel ajal olid Möldre ja Kurm juba tuttavad, nii pöörduski Möldre inimese poole, keda ta pidas omaks ja usaldas. Loodetud abi Kurmilt ei tulnud ja kahe objekti eest on raha siiani kätte saamata.
    „Olen valmis oma osaluse müüma, kui tehing oleks aus. Praegu näib Kurm lihtsalt tühja jutu mees, sest mingeid tegusid sõnadele järgnenud ei ole. Pealegi pole tal nii palju raha, et osalust kohe tervikuna välja osta,“ ütles Möldre.
    Praegu 77aastane Möldre on Lasbetiga seotud juba 1986. aastast, kui firma tegutses veel Tallinna Raudbetoontoodete Tehase nime all.

    Talot AS

    Müügitulu 16,3 miljonit eurot

    Puhaskasum 1,3 miljonit eurot

    Käibe kasv aasta võrdluses 17%

    Firma müüki toetasid aktiivne elamispindade arendus ja ehitus

    Objektide seas ka Eesti Rahva Muuseum, rahvusarhiivi uus hoone, Tallinna Vangla ja ministeeriumite ühishoone

    Lasbet AS

    Käive 2016. aastal 19,4 miljonit eurot

    Kasumit teeniti pisut vähem kui 170 000 eurot

    Töötajaid oli betoonifirmal keskmiselt 219 

    Lisaks Eestile tegutseti ka Rootsis, Soomes ja Lätis

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.