Keskkriminaalpolitsei avab Tallinna korruptsiooni tagamaid

„Altkäemaksukuriteod on sellised, kus tunnistajaid reeglina pole ja tehakse kõik, et seda varjata. Sellistel juhtumitel on tõendite leidmine pikaajaline ja loominguline protsess, kus tuleb kasutada kõiki seadusega lubatud võtteid,“ rääkis Alavere. „Eks me ürita välja selgitada maksimaalset tõde,“ lisas ta.

Kes vastutab?

Äripäev küsis Alaverelt, kas Tallinna linnavalitsusega seotud korruptsioonijuhtumid tulevad keskkriminaalpolitseile üldse üllatusena – näiteks on ainuüksi paari aasta jooksul on langenud kahtluse vari endise Tallinna linnavalitsuse liikme Arvo Sarapuu prügiärile, mahuka altkäemaksu-uurimise all on endine linnapea Edgar Savisaar.  

""Üllatus" ei ole võib-olla siin õige sõna…“ vastas Alavere. „Loomulikult need omavalitsused, kus võim püsib pikka aega ühe erakonna käes... eks mingil määral võib see kaasa aidata sellistele juhtumitele ja toimub nii öelda toiduahela tekitamine,“ tõdes Alavere.

Siiski lisas ta, et temast ei oleks aus Tallinna teistest omavalitsustest eraldi esile tõsta. Tema sõnul on paratamatu, et elu Eestis on Tallinna-keskne – pealinnas on rohkem inimesi, rohkem tööd ja rohkem raha. „Kus aga on rohkem raha, on ka rohkem kiusatust raha kuritarvitada,“ ütles ta.

Kas see tähendab, et Tallinna linnapea Taavi Aas, keda on korduvalt ka korruptsioonipimedaks nimetatud, peaks tegema endale südamelähedasemaks kontrollimise, mis tema juhitava linnaga seotud ettevõtetes tegelikult toimub?

„Jah, asutuste sisekontroll ja -audit on siin võlusõna,“ märkis Alavere. Tema sõnul peaks riigiasutustel ja -ettevõtetel sisekontroll olema reguleeritud sisemise töökorralduse ja vajadusel ka normatiivsete aktidega, et kontrollid toimuksid siiski süsteemselt, mitte vaid südametunnistuse järgi.

Alavere sõnul tuleb korruptsioonijuhtumite vähendamiseks vaadata laiemalt korruptsiooni kui fenomeni ühiskonnas. „Minu isiklik arvamus on, et normatiivsete aktidega on inimeste mõtteviisi raske muuta,“ sõnas ta. „Meie käitumine põhineb ikka väärtusel ja tõekspidamistel,“ lisas ta.

Alavere on küsinud väikeste ja keskmiste ettevõtete juhtidelt, kuidas on nende arvates tänase Eesti korruptsioonitase. „Laias laastus on öeldud, et olukord on läinud paremaks,“ ütles Alavere.

Ta lisas, et Eesti tuleb ühiskonnast, mis oli peaaegu täiel määral tutvustepõhine – kus pea kõik oli defitsiit ja kus ainult tutvuste kaudu oligi võimalik endale midagi saada. „Eks see jätab oma jälje ja sellest väljakasvamine võtab lihtsalt aega,“ märkis Alavere.