Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Saksamaa kuulutas röövellikud intressid seadusevastaseks, Eesti jätkab samal lainel

    Möödunud nädalal kuulutati Saksamaa liiga hilja laekuvatele maksudele kehtestatud 6protsendine aastaintress põhiseadusvastaseks. Eesti peab oma ligi 22protsendist intressi aga heaks lahenduseks.

    Saksamaal sai kohtus lahenduse pikka aega kestnud vaidlus: kas maksude viivitusintressina võib küsida 6 protsenti või mitte. Föderaalne fiskaalkohus otsustas, et 6 protsenti aastas on madala intressimäära poliitika ajal röövellikult kõrge ega täida eesmärki. Seal on intress püsinud muutmatuna alates 1961. aastast ning süsteem toimib kahepoolselt: kui riik on liiga palju makse sisse nõudnud, peab ta samasuguse intressiga raha tagastama. Nüüd kaalutakse Saksamaal viivitusintress poolitada ja tuua ta 3 protsendi peale aastas.
    Eestis jättis kohus kõrge intressi jõusse
    Eestis kehtib seevastu liiga hilja laekuvatele maksudele intressimäärana 0,06 protsenti päevas whk 21,9 protsenti aastas. Äripäev on seda juba varem põhjalikult kajastanud ning kaks aastat tagasi avaldas maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis veel lootust, et intressimäära alandatakse poole võrra. Möödunud aasta märtsis tõmbas riigikohus neile lootustele vee peale. Tolles juhtumis pidi riigikohus otsustama, kas nii kõrge intress on põhiseaduspärane või mitte. Eestis kehtib ligi 22protsendine intress alates aastast 2002. Riigikohtu otsusele eelnenud Tallinna halduskohtu määruses toodi välja, et kuna maksuintressile lisandub ka tulumaks, on kogu maksukoormus lausa 26,28 protsenti. Riigikogu ja rahandusministeerium raiusid aga, et tegu on väga hea instrumendiga.
    „Maksuintressi eesmärkide kaalukuse tõttu peaks maksuintress olema igal juhul suurem eraõiguslike suhete laenuintressist. Vastasel juhul ei oleks maksumaksjal motivatsiooni tasuda riigile makse oma muude laenukohustuste kõrval esmajärjekorras,“ kõlas toona riigikogu seletus. Riigikohus jättis kõrge intressi jõusse.
    Äripäev uuris rahandusministeeriumist, kas tulevikus plaanitakse kõrge intressimäära muutmist. „Riigikohus on teinud otsuse, mille järgi on Eestis kehtiv (maksu)intressi määr põhiseaduspärane. Seetõttu on muutmisvajaduse otsustamine pigem majanduspoliitilist laadi otsus, mis on seadusandja otsustada,“ vastas rahandusministeeriumi esindaja Siiri Suutre.
    Teiste riikidega ei tohiks võrrelda
    Võrdlus teiste riikidega rahandusministeeriumile ei meeldi. „Saksamaal kehtivad omad seadused ja reeglid, mistõttu ei ole kohane viidata, nagu sellest tulenevalt oleks see ka Eestis põhiseaduse vastane. Riigikohus on teinud selle kohta otsuse, mis ütleb, et meil kehtiv määr on põhiseaduspärane. Hetkel ollakse arvamusel, et meil kehtiv määr on kõiki asjaolusid arvesse võttes proportsionaalne ning täidab oma eesmärki, milleks on tagada riigi tulude õigeaegne laekumine,“ leiti rahandusministeeriumist.
    Siiri Suutre selgitas, et kõrge intressiga võetakse ühest küljest tasu raha kasutamise eest, teisalt aga kui mõjutusvahendit, mis “motiveerib maksukohustuslast oma maksuasjad korras hoidma ning olema piisavalt hoolas maksuarvestuse pidamisel, vältimaks võimalikke vigu ja hooletusi.“ „Riik ei saa soodsa intressimääraga anda märku nagu oleks maksuvõlglaseks jäämine aktsepteeritav. Siis oleks majanduslikult kasumlikum juba mitte pangast laenu taotleda, ja pigem jääda võlgu riigile, ilma keerulisi taotlusprotsesse läbimata.“
    Koos tulumaksuga ca 26protsendist intressi peab rahandusministeerium heaks lahenduseks, sest sellel on tuntav vahe tavaintressiga. „See annab signaali, et riigile võlgu jäämine ei ole soodne, aga ka mitte aktsepteeritav.“
    Intressi arvestamise piirid
    -Intressi kogusumma ei tohi ületada põhivõlga
    -Maksuhalduri otsusel saab 1) intressisummat vähendada (nt ajatamisel) 2) maksusumma sissenõudmisest loobuda 3) maksuvõla kustutada 4) intressiarvestuse peatada ja lõpetada
    -Sisse ei nõuta alla 10 euro jäävat intressi
    -Kui maksuhaldur on teinud vea, peab riik maksma inimesele liiga palju arvestatud summa sama suurte intressidega tagasi (0,06% päevas). Aga: “Kui keegi vabast tahtest või oma vea tõttu on maksnud rohkem makse, siis sellelt ei saa maksukohustuslane riigilt intresse nõuda. See ei ühtiks maksuintressi loogikaga, kuna vastasel juhul oleks mõistlik hakata vaba raha hoiustama maksuameti kontol või teadlikult deklareerima makse suuremas summas, et siis need hilisemalt koos intressidega tagasi nõuda. Seega alused, mis puhul arvestatakse maksukohustuslase kasuks intressi, on seaduses toodud eelpool mainitud juhud. Loogika on seega selles, et ka riik ükskõikselt maksukohustuslaselt suuremas summas maksu sisse ei nõuaks,“ ütles Siiri Suutre.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.