Saksamaa kuulutas röövellikud intressid seadusevastaseks, Eesti jätkab samal lainel

Saksamaal sai kohtus lahenduse pikka aega kestnud vaidlus: kas maksude viivitusintressina võib küsida 6 protsenti või mitte. Föderaalne fiskaalkohus otsustas, et 6 protsenti aastas on madala intressimäära poliitika ajal röövellikult kõrge ega täida eesmärki. Seal on intress püsinud muutmatuna alates 1961. aastast ning süsteem toimib kahepoolselt: kui riik on liiga palju makse sisse nõudnud, peab ta samasuguse intressiga raha tagastama. Nüüd kaalutakse Saksamaal viivitusintress poolitada ja tuua ta 3 protsendi peale aastas.

Eestis jättis kohus kõrge intressi jõusse

Eestis kehtib seevastu liiga hilja laekuvatele maksudele intressimäärana 0,06 protsenti päevas whk 21,9 protsenti aastas. Äripäev on seda juba varem põhjalikult kajastanud ning kaks aastat tagasi avaldas maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis veel lootust, et intressimäära alandatakse poole võrra. Möödunud aasta märtsis tõmbas riigikohus neile lootustele vee peale. Tolles juhtumis pidi riigikohus otsustama, kas nii kõrge intress on põhiseaduspärane või mitte. Eestis kehtib ligi 22protsendine intress alates aastast 2002. Riigikohtu otsusele eelnenud Tallinna halduskohtu määruses toodi välja, et kuna maksuintressile lisandub ka tulumaks, on kogu maksukoormus lausa 26,28 protsenti. Riigikogu ja rahandusministeerium raiusid aga, et tegu on väga hea instrumendiga.

„Maksuintressi eesmärkide kaalukuse tõttu peaks maksuintress olema igal juhul suurem eraõiguslike suhete laenuintressist. Vastasel juhul ei oleks maksumaksjal motivatsiooni tasuda riigile makse oma muude laenukohustuste kõrval esmajärjekorras,“ kõlas toona riigikogu seletus. Riigikohus jättis kõrge intressi jõusse.

Äripäev uuris rahandusministeeriumist, kas tulevikus plaanitakse kõrge intressimäära muutmist. „Riigikohus on teinud otsuse, mille järgi on Eestis kehtiv (maksu)intressi määr põhiseaduspärane. Seetõttu on muutmisvajaduse otsustamine pigem majanduspoliitilist laadi otsus, mis on seadusandja otsustada,“ vastas rahandusministeeriumi esindaja Siiri Suutre.

Teiste riikidega ei tohiks võrrelda

Võrdlus teiste riikidega rahandusministeeriumile ei meeldi. „Saksamaal kehtivad omad seadused ja reeglid, mistõttu ei ole kohane viidata, nagu sellest tulenevalt oleks see ka Eestis põhiseaduse vastane. Riigikohus on teinud selle kohta otsuse, mis ütleb, et meil kehtiv määr on põhiseaduspärane. Hetkel ollakse arvamusel, et meil kehtiv määr on kõiki asjaolusid arvesse võttes proportsionaalne ning täidab oma eesmärki, milleks on tagada riigi tulude õigeaegne laekumine,“ leiti rahandusministeeriumist.

Siiri Suutre selgitas, et kõrge intressiga võetakse ühest küljest tasu raha kasutamise eest, teisalt aga kui mõjutusvahendit, mis “motiveerib maksukohustuslast oma maksuasjad korras hoidma ning olema piisavalt hoolas maksuarvestuse pidamisel, vältimaks võimalikke vigu ja hooletusi.“ „Riik ei saa soodsa intressimääraga anda märku nagu oleks maksuvõlglaseks jäämine aktsepteeritav. Siis oleks majanduslikult kasumlikum juba mitte pangast laenu taotleda, ja pigem jääda võlgu riigile, ilma keerulisi taotlusprotsesse läbimata.“

Koos tulumaksuga ca 26protsendist intressi peab rahandusministeerium heaks lahenduseks, sest sellel on tuntav vahe tavaintressiga. „See annab signaali, et riigile võlgu jäämine ei ole soodne, aga ka mitte aktsepteeritav.“

Intressi arvestamise piirid

-Intressi kogusumma ei tohi ületada põhivõlga

-Maksuhalduri otsusel saab 1) intressisummat vähendada (nt ajatamisel) 2) maksusumma sissenõudmisest loobuda 3) maksuvõla kustutada 4) intressiarvestuse peatada ja lõpetada

-Sisse ei nõuta alla 10 euro jäävat intressi

-Kui maksuhaldur on teinud vea, peab riik maksma inimesele liiga palju arvestatud summa sama suurte intressidega tagasi (0,06% päevas). Aga: “Kui keegi vabast tahtest või oma vea tõttu on maksnud rohkem makse, siis sellelt ei saa maksukohustuslane riigilt intresse nõuda. See ei ühtiks maksuintressi loogikaga, kuna vastasel juhul oleks mõistlik hakata vaba raha hoiustama maksuameti kontol või teadlikult deklareerima makse suuremas summas, et siis need hilisemalt koos intressidega tagasi nõuda. Seega alused, mis puhul arvestatakse maksukohustuslase kasuks intressi, on seaduses toodud eelpool mainitud juhud. Loogika on seega selles, et ka riik ükskõikselt maksukohustuslaselt suuremas summas maksu sisse ei nõuaks,“ ütles Siiri Suutre.