Suur aktsiisitõus jooksis kraavi

Mitu aastat kahanenud alkoholitarbimine jäi möödunud aastal varasemale tasemele, põhjuseid tasub otsida aktsiisipoliitikast ja piirikaubandusest, ütles konjunktuuriinstituudi peadirektor Marje Josing.

Piirikaubandus kui selline on tema sõnul viimase kahe aasta temaatika ning põhjus peitub eelmise valitsuse ajal käivitatud kiiretes aktsiisitõusudes, mis said hoo sisse 2014. aastal. See on kahandanud välisturistide oste Eestis (aastaga 16%) ja suurendanud välismaalt, peamiselt Lätist kaasa ostetud alkoholi kogust (aastaga 225%). Puhtasse alkoholisse arvestatuna tuleb Lätist nüüd veerand eestimaalaste tarbitud alkoholist.

"Alkoholiaktsiisid on Eestis Euroopa Liidu mõttes 5.-6. kohal, aga ostujõudu arvesse võttes kindlalt esimesed," ütles Josing, kelle hinnangul on aktsiisitõusuga alkoholitarbimise suunamise võimalused ammendunud.

Aastatega on muutunud peamiselt kange alkoholi tarbimine. See annab ka suurema osa alkoholiaktsiisist, mis tähendab, et aktsiisilaekumiste vähenemise taga tasub otsida nii kange alkoholi piirikaubanduse kasvu kui üldist viinalembuse kahanemist.

Kange alkoholi tootjate ja maaletoojate lobigrupi tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul on oleks madalamad aktsiisitõusud kaasa toonud ka suurema languse kange alkoholi tarbimises. Võinuks oodata praegusest lausa kaks korda suuremat langust.

„Tuleb silmas pidada, et piirikaubandus ei ole oma lage veel saavutanud. 2018. aastal on kange alkoholi piirikaubandusel kasvuruumi veel 23% ehk aasta lõpuks müüakse Läti piiripoodides 3,5 miljonit liitrit kanget alkoholi. Seega on ka jooksval aastal riigile alkohoolsetest jookidest suurima maksukahju tekitaja kange alkohol,“ ütles Kutberg.

Saku Õlletehase juhi Jaan Härmsi sõnul ostavad Eesti tarbijad viiest piirikauplusest Lätis enam kui kolmandiku Eestis tarvitatavast õllest ja veerandi kangest alkoholist, soetades iga ostuga kordades suuremaid koguseid, kui nad teeksid seda kohalikust kauplusest ostes. "See tähendab, et mullusuvise aktsiisitõusuga tegi valitsus paradoksaalsel kombel alkoholi tarbijate jaoks suhteliselt odavamaks, millel on selge mõju tarbimisnumbrite kasvule," lisas ta.

Aktsiiside võimaliku langetamise mõju oleks õlletootja hinnangul 90 miljoni euro suurune maksulaekumiste tõus.

Kui 2016. ütles 21% küsitletutest, et on Lätist alkoholi ostnud, siis mullu kasvas see 34%. Kiiret, enam kui kahekordset kasvu näitas ka nende vastanute arv, kes käisid Lätis alkoholi spetsiaalselt ostmas. Josingi sõnul on aasta-aastalt kasvanud ka areaal, kust Lätti alkoholi ostma sõidetakse.

Algas see tema sõnul Läti piirialast, siis kasvas Tartusse, pärast Ikla poodide avamist Pärnusse ning möödunud aastal ka Tallinnasse, kust käivad peamiselt noored gruppidena.

"Selle piirikaubanduse oleme me Eestis ikkagi ise teinud, Eesti ettevõtted olid tänu varasemale kogemusele need, kes esimesena seal poed avasid, kuid selline hinnavahe pidi piirikaubanduse varem või hiljem kaasa tooma," kommenteeris Josing.

Absoluutalkoholiks arvestatuna joob iga üle 15aastane eestimaalane 10,3 liitrit aastas, umbes pool sellest tuleb lahjas alkoholis. Ehk kui tavalistes pudelites arvestada, siis joob igaüks aastas pealt 9 liitri kanget alkoholi, 15 liitrit veini ja 94 liitrit õlut või muid lahjasid alkohole.

Tegemist ei ole mõistagi täppisnumbritega. Arvestades suurt avalikkuse huvi alkoholitarbimise suhtes, arvutas konjunktuuriinstituut absoluutalkoholi tarbimise koguse välja kahe komakoha täpsusega. Samas tugineb see nii inimeste isiklike hinnangute küsitlustel kui ametlikul statistikal, peab arvesse võtma teoreetilisi hinnanguid salaturu ja välisturistide ostude kohta. Veapiiri konjunktuuriinstituut hinnata ei osanud.