Suur aktsiisitõus jooksis kraavi

Aastatega on muutunud peamiselt kange alkoholi tarbimine. See annab ka suurema osa alkoholiaktsiisist, mis tähendab, et aktsiisilaekumiste vähenemise taga tasub otsida nii kange alkoholi piirikaubanduse kasvu kui üldist viinalembuse kahanemist.

Alkoholitootjad kutsuvad üles aktsiise langetama

Kange alkoholi tootjate ja maaletoojate lobigrupi tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul on oleks madalamad aktsiisitõusud kaasa toonud ka suurema languse kange alkoholi tarbimises. Võinuks oodata praegusest lausa kaks korda suuremat langust.

„Tuleb silmas pidada, et piirikaubandus ei ole oma lage veel saavutanud. 2018. aastal on kange alkoholi piirikaubandusel kasvuruumi veel 23% ehk aasta lõpuks müüakse Läti piiripoodides 3,5 miljonit liitrit kanget alkoholi. Seega on ka jooksval aastal riigile alkohoolsetest jookidest suurima maksukahju tekitaja kange alkohol,“ ütles Kutberg.

Saku Õlletehase juhi Jaan Härmsi sõnul ostavad Eesti tarbijad viiest piirikauplusest Lätis enam kui kolmandiku Eestis tarvitatavast õllest ja veerandi kangest alkoholist, soetades iga ostuga kordades suuremaid koguseid, kui nad teeksid seda kohalikust kauplusest ostes. "See tähendab, et mullusuvise aktsiisitõusuga tegi valitsus paradoksaalsel kombel alkoholi tarbijate jaoks suhteliselt odavamaks, millel on selge mõju tarbimisnumbrite kasvule," lisas ta.

Aktsiiside võimaliku langetamise mõju oleks õlletootja hinnangul 90 miljoni euro suurune maksulaekumiste tõus.

Lätis käinute arv tõusis hüppeliselt

Kui 2016. ütles 21% küsitletutest, et on Lätist alkoholi ostnud, siis mullu kasvas see 34%. Kiiret, enam kui kahekordset kasvu näitas ka nende vastanute arv, kes käisid Lätis alkoholi spetsiaalselt ostmas. Josingi sõnul on aasta-aastalt kasvanud ka areaal, kust Lätti alkoholi ostma sõidetakse.