Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Analüüs: kui palju e-residendid Eestis tööjõumakse maksavad
Äripäev küsis e-residentsuse programmijuht Kaspar Korjuse käest, kui paljud e-residentide loodud firmad Eestis tööjõumakse maksavad.
Korjus selgitas saadetud vastuses pikemalt e-residentsuse kasu Eestile tervikuna. Ta toonitas, et e-residentsus ei oma otsest seost sellega, kus inimene makse maksab. Isiklikud maksud tuleb maksta riigis, kus e-resident elab. Samamoodi kehtivad kõik rahvusvahelised maksuseadused kõikidele mitteresidentidele, olgu nad siis e-residendid või mitte. Mis puudutab ettevõtte makse, siis väga üldine reegel on see, et ettevõte maksab makse riigis, kus ta loob kõige enam väärtust. Sellest tulenevalt, on e-residente, kes maksavad oma ettevõtlusega seonduvaid makse Eestis, ja on neid, kes jagavad makse eri riikide vahel, aga on ka neid, kes oma ettevõtlusega seonduvaid makse Eestis ei maksa.
Korjus rõhutas, et maksud ei ole ainus tulu, mida e-residendid Eestile toovad. Tegelikult on otsene sotsiaal-majanduslik mõju riigi majandusele tema sõnul isegi palju olulisem. Juht viitas finantsnõustamisfirma Deloitte Eesti e-residentsuse majandusliku mõju uuringule ning vastavalt sellele võib e-residentsuse programm aastaks 2025 tuua Eestile kaudset sotsiaal-majanduslikku kasu 1,5 miljardit eurot.
"Mida me näeme juba täna, on see, et kui saadakse e-residendiks ja asutatakse Eesti ettevõte, siis kasutatakse ka Eesti ettevõtteid teenuse pakkujatena. Osa e-residentide ettevõtteid vajab juriidilist nõu, teised maksukonsultatsiooni, kolmandad tulevad Eestisse äripartnereid otsima, investeerima või lihtsalt riiki külastama turistina. Kõik need tegevused tugevdavad meie majandust ja paljud Eesti ettevõtted on tänu e-residentidele palju suuremaks ja võimsamaks kasvanud," ütles Korjus. Näiteks on siin tema sõnul e-residentidele teenuseid pakkuv Eesti ettevõte LeapIn, mis on tema sõnul kolmas kõige kiiremini kasvav Eesti start-up sel aastal, mis puudutab uute töötajate palkamist.
"Meie üks peamisi eesmärke on luua võimalikult palju ja võimalikult tihedaid suhteid e-residentide ja Eesti ettevõtete vahel ikka selleks, et kõik Eesti kodanikud saaksid e-residentsuse programmist kasu," kommenteeris Korjus.
Ta lisas, et maksu- ja tolliameti saadetud andmete põhjal saab järeldada, et seisuga 31.05.2018 on 12,8% (510 ettevõtet) uutest e-residentide loodud ettevõtetest Eestis maksnud sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu, kogumispensioni makse, palgalt kinnipeetud tulumaksu ja juriidilise isiku tulumaksu. Akumuleeritult teeb see kokku 6,4 miljonit eurot. Enim uusi ettevõtteid luuakse info- ja sidesektoris.
Tähelepanuväärne on tema sõnul see, et kuine maksude summa kasvab ja teeb iga kuu uue rekordi, aprillis ületati poole miljoni euro piir. Ja ka siin annavad info- ja side valdkonna ettevõtted suurima osa.
"Praeguse tempo jätkudes laekub selle aasta kaheksa esimese kuuga makse kaks korda rohkem, kui laekus e-residentsuse kahe esimese aasta (2015–2017) jooksul kokku," ütles Korjus.
E-residentide ettevõtted on loonud seisuga 31.05.2018 akumuleeritult 951 uut töökohta. Keskmiselt 55 uut töökohta kuus sel aastal. Ja TOP-sektorid on jätkuvalt info ja side ning haldus- ja abitegevused.
Tabelis toodud summades on arvestatud: Eestis e-residentide ettevõtete makstud sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu, kogumispensioni makse, palgalt kinnipeetud tulumaksu ja juriidilise isiku tulumaksu. Foto: Maksu- ja Tolliamet
Korjus täpsustas, et toodud tabelist on välja jäetud käibemaks. Seda põhjusel, et kui vaadata majanduslikku mõju tervikuna riigi tasemelt, siis see, kes konkreetselt käibemaksu riigile maksab (e-resident või tema tarnija, kellelt e-resident kaupa/teenuseid ostab), on eeskätt neutraalne näitaja.
"Me ei saa siinkohal vaadata kitsalt üksnes e-residendi ettevõtja käibemaksu saldot ning mitte näha seda riigi kui terviku kontekstis, sest kui e-resident ise küsib rohkem sisendkäibemaksu tagasi, kui ise käibemaksu maksab, siis samas Eesti riigi kui terviku vaatest on sisendkäibemaksu tagasiküsimise korral tarnija (hankija) vastava käibemaksu riigile tasunud," vahendas Korjus Deloitte'i uuringust selgunut.
Korjuse sõnul on 20. juuni seisuga Eestil 40 135 e-residenti, neid on 158 riigist ja kasv on tema sõnul olnud oodatust kiirem. Poole aastaga on tulnud peaaegu sama palju e-residente kui eelmisel aastal kokku.
20. juuni seisuga on Eestis 4104 e-residentide asutatud ettevõtet.
Sellel veebilehel on mõned e-residentide lood sellest, kuidas e-residentsus on aidanud neil globaalset äri teha.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.