Analüüs: kui palju e-residendid Eestis tööjõumakse maksavad

Korjus selgitas saadetud vastuses pikemalt e-residentsuse kasu Eestile tervikuna. Ta toonitas, et e-residentsus ei oma otsest seost sellega, kus inimene makse maksab. Isiklikud maksud tuleb maksta riigis, kus e-resident elab. Samamoodi kehtivad kõik rahvusvahelised maksuseadused kõikidele mitteresidentidele, olgu nad siis e-residendid või mitte. Mis puudutab ettevõtte makse, siis väga üldine reegel on see, et ettevõte maksab makse riigis, kus ta loob kõige enam väärtust. Sellest tulenevalt, on e-residente, kes maksavad oma ettevõtlusega seonduvaid makse Eestis, ja on neid, kes jagavad makse eri riikide vahel, aga on ka neid, kes oma ettevõtlusega seonduvaid makse Eestis ei maksa.

Korjus rõhutas, et maksud ei ole ainus tulu, mida e-residendid Eestile toovad. Tegelikult on otsene sotsiaal-majanduslik mõju riigi majandusele tema sõnul isegi palju olulisem. Juht viitas finantsnõustamisfirma Deloitte Eesti e-residentsuse majandusliku mõju uuringule ning vastavalt sellele võib e-residentsuse programm aastaks 2025 tuua Eestile kaudset sotsiaal-majanduslikku kasu 1,5 miljardit eurot. 

"Mida me näeme juba täna, on see, et kui saadakse e-residendiks ja asutatakse Eesti ettevõte, siis kasutatakse ka Eesti ettevõtteid teenuse pakkujatena. Osa e-residentide ettevõtteid vajab juriidilist nõu, teised maksukonsultatsiooni, kolmandad tulevad Eestisse äripartnereid otsima, investeerima või lihtsalt riiki külastama turistina. Kõik need tegevused tugevdavad meie majandust ja paljud Eesti ettevõtted on tänu e-residentidele palju suuremaks ja võimsamaks kasvanud," ütles Korjus. Näiteks on siin tema sõnul e-residentidele teenuseid pakkuv Eesti ettevõte LeapIn, mis on tema sõnul kolmas kõige kiiremini kasvav Eesti start-up sel aastal, mis puudutab uute töötajate palkamist.