Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Indrek Halliste sõnul algasid läbirääkimised hiinlastega juba 2012. aastal, protokoll Eesti piimatoodete lubamiseks Hiina turule sõlmiti 2016. aastal. "Nii et protsess võttis aega neli aastat," nentis Halliste.

Kuna Hiinas on imikute piimasegud palju rangema kontrolli all kui tavalised piimatooted, siis selleks, et Solbritt saaks oma toodangut sinna eksportida, olid vajalikud eriload ning kontrollid ettevõttesse.

Solbritti ostu-müügijuht Jane Suits ütles, et pärast seda, kui nad kaotasid oma senise suurima kliendi Venemaa, on Hiina turg neile uus võimalus tõusta edukaks Eesti ettevõtteks.

Tšiili oma tooteid müüva hakkava E-Piima juhatuse esimehe Jaanus Murakase sõnul ekspordivad nad oma piimatooteid juba Hiina ja Jaapanisse. "Tšiili turu avanemine ei olnud veel mõni aasta tagasi atraktiivne, kuna Lõuna-Ameerika oli periooditi ise piimatoodete eksportija. Nüüd on olukord muutunud, Euroopa suured piimandusriigid peavad Mehhikot ja Lõuna-Ameerikat oluliseks ekspordituruks," ütles Murakas.

Eesti toiduettevõtetele välisturge avav VTA jaotab välisriigid kahte rühma: esimesse kuuluvad riigid, mis ei nõua eksportiva riigi ja ettevõtte registreerimist ning sinna minekuks piisab VTA sertifikaadist. Teise gruppi kuuluvad riigid, mille turule sisenemine võib võtta aastaid, sinna kuuluvad näiteks Hiina, Jaapan, USA, Korea Vabariik.

Viimase kahe aasta jooksul on Eesti piimatootjatele ametlikult avatud Türgi, Peruu, Ukraina, Korea, Jaapani, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Mehhiko turg. Lisaks saab sellest aastast Eesti kalatooteid eksportida Montenegrosse.