Kallid hinnad – kas elektri ja energeetika tulevik?

„Oleme piirkonnas, kus meil on ühendused Soome, Rootsi ja Norraga, kuid nemad on veest sõltuvad ja seega sõltub ka elektrihind sellest, kui palju sajab vihma,“ selgitas Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo Äripäeva raadio saates „Kuum tool“ elektrihinna kujunemist.

Tänavuse kuiva suve tulemuse on Pajo sõnul aga reservuaarid tühjad ning see tähendab elektrihinna tõusu. „Hetkel on ka majanduskasv suur ning tarbimist rohkem,“ nentis ta. „Kui need kaks asja kokku panna – hüdroenergiat on turul vähe samas kui nõudlus on suur, siis see ajab hinna üles,“ märkis Pajo.

Lisaks mõjutab Pajo sõnul elektri hinda fakt, et Euroopas kaubeldakse süsihappegaasi kvootidega, mille hind on kõrge ning selle alanemist pole lähiajal ka näha.

Hinnataseme tõus on aga tingitud pakkumise ehk tootmisvõimsuste nappimisest. „Me ei ole rajanud uusi tootmisüksusi,“ tõdes Pajo. Tema sõnul ei võimalda seda tänased turutingumused. „Hind 35 eurot megavatt tunni eest ei võimaldanud uusi võimsusi rajada – see ei tasu lihtsalt ära,“ kinnitas ekspert.

Pajo sõnul saab tänase elektrihinna juures tekkida uusi võimsusi ainult riigi abiga. „Nii on tekkinud koostootmisjaamad näiteks Tartusse, Paidesse ja Rakveresse tänu riigipoolsetele taastuvenergia toetustele,“ rääkis ta.

Siiski näeb Pajo tuuleenergiat kui esimest võimalust, kuhu on mõtet vastu turutingimusi investeerida. „Selles olen ma kindel, et tuuleparke tuleb lähima 10 aasta jooksul meie piirkonda kõvasti juurde,“ kinnitas ta.

Need investorid, kes soovivad aga mõelda või on juba lähiriikides alustanud tuumajaamade rajamisega, peavad Pajo sõnul arvestama, et tegemist on väga pika investeeringuga ning neid motiveerib peamiselt elektrihinna volatiilsus. „Hind võib olla hommikul kella 8 ja 10 vahel tipus ehk ligi kolmandiku võrra kõrgem, kui kella 5 või 6 ajal hommikul,“ selgitas Pajo. „Õhtutipp on aga selline, kus hind on hommikusest tipust veelgi kõrgemal – eks sellised kõikumised motiveerivad investeerima,“ arvas ta.

Uute ja alternatiivsete energialiikide pealetulek vähendab aga põlevkivi osakaalu Eesti Energia tootmises. „Põlevkivienergeetika roll suures energiatoodete portlellis väheneb,“ kinnitas Pajo. „Peame energiaühikud järgmine aasta keskkonnanormide tõttu sulgema,“ lisas ta.

Põlevkivist energiatootmist mõjutab ka Euroopas maksustatav süsihappegaas, mis arvestatakse elektri omahinda. See tähendab, et hinna osas teiste elektritootjatega konkurentsis püsimiseks tuleb leida selle maavara kasutamiseks uusi mooduseid. „Panustame sellelele, et põlevkivist saab toota veel ka õli ning seal on meie konkurentsipositsioon parem,“ rääkis Pajo. „Õli jääb vedeale kujule, on efektiivsem ning on sisendiks teistele elektritootmise allikatele,“ viitas ta sellele, et nii on võimalik süsihappegaasimaksust mööda pääseda.

Õlihind on aga tugevas sõltuvuses nafta hinnast ning selleks, et õlitootmisesse investeerida, peab „musta kulla“ hind soodne olema. „Tahame rajada täiendava õlitehase, et tehnilisi riske elektritootluses oleks vähem,“ kinnitas Pajo. „Kui aga õlihind peaks oluliselt langema, näiteks 2015. aasta alguse tasemele, siis loomulikult me sellist investeeringut teha ei saa,“ kirjeldas Pajo nafta hinna olulisust, kuid tõdes, et praegu ta sellist ohtu ei näe.

Samuti näeb Pajo ka praeguse nafta hinna taseme juures võimalust õlitootmise väärtuslikumaks muutmist. „Äkki saaks anda õlile väärtust koha peal, mitte et see oleks tooraine diislitootmiseks Rotterdami vedamiseks,“ märkis ta. „Tehnoloogia on ju Eesti oma ning kusagil mujal sellist võtta ei ole, seega eks see õli väärindamine on meie inseneridele üks suur väljakutse.“

Olukorras, kus põlevkivi roll väheneb ning alternatiivse energia osatähtsus suureneb, on Eesti Energial lõpuks valmis saanud kõikidele nõuetele vastav Auvere eletrijaam, mis võeti juuli lõpu seisuga ka ehitajalt ametlikult üle. „See on kõige efektiivsem elektrijaam, mis meil põlevkivienergeetikas on – tema kasutegur on kõrgem kui teistel jaamadel,“ rõõmustas Pajo.

Auvere elektrijaama võlu seisneb ka selles, et see ei tööta mitte ainult põlevkiviga, vaid võimaldab teha erinevaid „kokteile.“ „Saame panna kokku näiteks põlevkivi ja hakkepuidu või turba ja põlevkibi,“ tutvustas Pajo erinevaid võimalusi. See aga omakorda võimaldab kiiresti reageerida elektri hinna ja tarbimise muutustele ning vähendada või suurendada vastavalt sellele jaama koormust. „Näiteks kui ilm külmaks läheb, suudame kiiresti reageerida ehk varustuskindlus kasvab.“

Sellegipoolest ei anna Auvere jaam alust loota, et Eesti suudaks elektri hinda mõjutada. „Turg on suur ning Eesti kõik jaamad toodavad kokku 450st ühikust 10,“ rääkis Pajo. „Hinna panevad paika kõik tootjad, nii tuulepargid, päikeseenergiapargid, hakkepuidupargid kui teised – meie osa pole suur ja seega mingit hinnagarantiid ei saa anda,“ tõdes Pajo.

Tulevikku vaadates loodab aga Pajo, et Auvere elektrijaam tasub end ära. „Eks kliimapoliitika eesmärke järjest lihvitakse ning nõuded ei lähe lõdvemaks, vaid pigem karmimaks – eks aeg näitab, kuidas see tasuvust mõjutab,“ viitas ta jaama elektritootmise omahinna võimalikule kasvule. „Täna oleme aga väga rahul ning oleme arvestanud, et tasuvusperiood on pikk.“ Lisaks loodab Pajo, et peagi leitakse revolutsioonilised lahendused energia salevastamisel, mis muudaks täiesti uudseks ka kogu energiatootmise.