Allan Rajavee • 5. september 2018
Jaga lugu:

Narva oskustöölised lahkuvad Tallinna või Peterburi

Narva oskustöölised otsivad rakendust teistest tõmbekeskustest.
Narva oskustöölised otsivad rakendust teistest tõmbekeskustest.  Foto: TAIRO LUTTER

Narva väikese kvalifikatsiooniga töötajad on piirilinna tuleviku vaatenurgast võimaluste allikas, kuid teisalt pärsib enamjaolt miinumumpalka teenivate narvakate väike ostujõud ja vähesed oskused ettevõtjate soovi piirkonda investeerida, möönab Ida-Viru ettevõtluskeskuse konsultant Stanislav Pirk.

"Narva tuli Ameerika ja Vene kapitalil põhinev start-up, kes maksis Peterburi filiaalis enda töötajatele keskmiselt 4000 dollari suurust kuupalka. Nad küsisid minult, kas 2500eurone kuupalk on motiveeriv Narva IT-arendajate jaoks. Ma vastasin: "Loomulikult"," selgitas Pirk. Tema sõnul oli iduettevõtte eesmärk luua piirilinna esialgu 20 töökohta, kuid planeeritud ametikohtadest suudeti täita vaid kolm töökohta ja plaan jäi katki. "See oli aastal 2012, kuid olukord pole praeguseni tegelikult muutunud," möönas ettevõtluskonsultant.

Pirki sõnul kolivad teadmised omandanud narvakad Tallinna või Peterburi, mistõttu on jäänud kohalikule tööturule inimesed, kes konkureerivad madalapalgaliste töökohtade eest. "See tähendab, et kui keegi läheb näiteks tööle teenindajana, siis saab ta kindlasti miinimumpalka," tõdes Pirk. Nii seisavad Pirki väitel inimesed valiku ees, kas teenida linnas miinimumpalka või lahkuda. "Kuna inimesed ei suuda osta nii palju ja see omakorda vähendab ettevõtlusaktiivsust," tõi Pirk seose.

Arengud toimuvad aeglaselt

Teisalt toonitas Pirk, et lahkujate arv on hakanud aasta-aastalt vähenema ja ekspordile keskendunud ettevõtjatel läheb tegelikult väga hästi. Sestap leiab ettevõtluskonsultant, et Narva vajab eelkõige tehnilise kõrgharidusega inimesi. "Tartu Ülikool Narvas ja Tallinna Tehnikaülikool Kohtla-Järvel koolitavad kolledžites tehniliste oskustega inimesi, kuid sellest praegu ei piisa," leidis Pirk.

1033 inimest kaotas piirilinn Narva 2017. aastal. Kokku on kümne aasta jooksul kaotanud Narva rändele 7000 inimest.

82% on Narva elanike kuu keskmine brutotulu kasvanud viimase kümne aasta jooksul.

71 ettevõtet hõivas enam kui 20 narvakast töötajat 2016. aastal. 2007. aastal oli selliseid ettevõtteid 115.

Allikas: statistikaamet

Tema sõnul annavad lootust viimastel aastatel Ida-Viru tööstusparkidesse tehtud investeeringud. "Kui on loodud uued töökohad, siis tekitab see vajaduse uusi inimesi välja õpetada. Ilma nende töökohtadeta poleks ka õppekohti," ütles Pirk. Konsultandi arvates on vaja Narva unikaalsete ideedega ettevõtjaid, kes suudavad mitmekesistada kohalikku ettevõtluspilti. "Inimeste koolitamine ja uute nutikate investeeringute leidmine on aga aeglane protsess, mis võtab aastaid," möönas Pirk.

Ka sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (IVIA) juhatuse liige Teet Kuusmik märkis, et Ida-Virumaa ajaloolised suurtööstused investeerivad peaasjalikult tootmisvahenditesse. "Kui tehnoloogiasse pannakse raha juurde, siis tähendab see, et töökohtade arv järjest väheneb," selgitas Kuusmik. IVIA eesmärk on tasakaalustada ametikohtade kadu, meelitades Ida-Virumaale otseinvesteeringuid välisriikidest. "Selliseid investeeringuid ei tehta ära kahe nädalaga, vaid need on natuke pikemad protsessid, kuid praegu on meil suhteliselt edukas aeg ja uusi investoreid tuleb kogu aeg peale," selgitas Kuusmik.

Uus tehnoloogia toob inimesi tagasi

Kui töökohad on loodud, hakkavad ettevõtted töökäsi otsima. "Ettevõtted suudavad mingis osas täiendkoolitada inimesi ning teha kutsekoolide ja kolledžitega koostööd, kuid esimeses etapis proovitakse osta inimesi konkureerivatest piirkonna ettevõtetest üle, mis seab surve palgatasemele Ida-Viru tööstussektoris," ütles Kuusmik.

Sarnaselt Pirkile leiab ka Kuusmik, et väljarändavate narvakate arv hakkab vähenema. "Elanikkonna arv on otseselt seotud töökohtade arvuga ehk kui töökohti tuleb juurde, siis hakkab väljaränne vähenema ning mingil hetkel see peatub," arvas Kuusmik. Lisaks sellele märkis IVIA juhatuse liige, et seoses uute tehnoloogiate rakendamisega on toodud Ida-Viru tööstusettevõtetesse juurde töökäsi ka teistest Eesti piirkondadest. "Näiteks on näha ka seda, et Soomest tööd leidnud inimesed hakkavad vaikselt perekondadega tagasi tulema," ütles Kuusmik.

Erinevalt Pirkist on Kuusmiku klientide tagasiside olnud positiivne ehk kõik Narva piirkonda tulnud uued ettevõtted on suutnud loodud ametikohad täita. "Rääkides insnertehnilisest personalist, siis küsides Narva, Tallinna, Helsingi või New Yorgi ettevõtjate käest, saad alati vastuse, et seda on vähe ja seda proovitakse palgata väljastpoolt piirkonda," nentis Kuusmik. "See, mis puudutab sellist keskmist töötajaskonda – projektijuhte ja sinikraedest tööjõudu –, siis meieni pole klientidelt küll jõudnud sellist tagasisidet, et inimesi oleks vähe," selgitas Kuusmik.

Ühtlasi leiab Kuusmik, et Ida-Viru inimeste väljaõpe ja ümberkoolitamine on praegu riiklikul tasandil hästi rahastatud. "Meie põhilisel partneril töötukassal on selleks olemas ressursid, teadmised ja nad teevad ettevõtjatega palju koostööd," ütles Kuusmik. Tema hinnangul on see pidevalt toimuv protsess, kus ettevõtjad loovad uute töökohtadega töötukassale uued väljakutsed ja seni on Kuusmiku sõnul töötukassa uusi vajadusi suutnud edukalt täita. "Mingitesse täiendavatesse õppemeetmetesse investeerimine olulist lisaefekti ei annaks," väitis Ida-Viru ettevõtlust arendava sihtasutuse juhatuse liige.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt