7. september 2018
Jaga lugu:

Sunddividend nõrgestaks ettevõtteid

Riigikogu menetluses oleva äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu jõustumisel olemasoleval kujul oleks väga negatiivne mõju mitte ainult äriühingute käekäigule, vaid kogu riigi majanduse toimimisele, kirjutab EVEA president Heiki Rits.

Heiki Rits
Heiki Rits  Foto: Erik Prozes

Selle seisukoha koos selgitustega esitas EVEA (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon) ka eelmisel reedel riigikogule ning meie soov on, et seaduse üle otsustajad veel kord tõsiselt järele mõtleksid ning otsuste tegemisel ka huvigruppide seisukohti kuulda võtaksid.

Eelnõu seletuskirja järgi tahetakse anda väikeosanikele ja -aktsionäridele senisest ulatuslikum õigus teavet saada, õigus teatud tingimustel dividende nõuda ning õigus teatud juhtudel äriühingust välja astuda ja oma osaluse eest hüvitist saada, mis esmapilgul tundub justkui õigustatud, kuna kaitseb ju nõrgemat poolt, aga millel võib tegelikult olla väga negatiivseid ettenägematuid tagajärgi.

Võib nõustuda, et kõikidel osanikel ja aktsionäridel peab olema äriühingu tegevuse kohta informatsioon, mida on vaja nende pädevuses olevate otsuste vastuvõtmiseks.

Kui kehtivas regulatsioonis on selles osas puudujääke, võiks seaduse täpsustamist tõepoolest kaaluda. Kuid nagu oleme mitu korda ka avalikkuses rõhutanud, siis äriühingule sunddividendide ning äriühingust väljaastumise ja väljaastumishüvitise maksmise kohustust õigeks pidada ei saa.

Kolm põhjust

Esiteks, kui sunddividendide ja äriühingust väljaastumise nõue kehtestada, siis võib eeldada, et äriühingu osanikel kaob soov ja vajadus teha töötajast osanik, kuna sellega tekitaksid nad endale pahaaimamatult ebamugava partneri. Nii piiratakse ka töötaja motiveerimist palga kõrval osaluse pakkumise ning ühingu edust osa saamisega.

Teiseks, kui kasumi jaotamise ning investeeringute tegemise ja äriühingute jätkusuutlikkuse üle hakkavad äriühingutes otsustama 26–50% suurust vähemust omavad osanikud ja aktsionärid, võib see eemale peletada võimalikud finantsinvestorid, kuna selline õigus suurendab selgelt investeerimise riski. Seega võib tekkida oht, kus kohustus maksta dividendi makstakse näiteks investori antud laenust, mis ei ole kindlasti selle eesmärk.

Kolmandaks, osanike ja aktsionäride õigus äriühingust välja astuda ning äriühingu kohustust väljaastunud osanikele ja aktsionäridele hüvitist maksta mõjutaks kindlasti ka koostööpartnerite õiguskindlust.

Võib tekkida oht, kus muidu likviidne ühing muutub hetkega ebalikviidseks, kuna keegi osanikest soovib välja astuda, ja koostööpartnerite huvid ja õigused saavad kannatada.

Äriseadustiku muutmine praeguse eelnõu järgi võib tuua ettenägematuid tagajärgi mitte ainult äriühingutele, vaid kogu Eesti majandusele tervikuna.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt