Äripäev • 15. september 2018
Jaga lugu:

Nädala lood: miks Šveitsi firma Eestisse kolis ja kuidas proua krüptomündid ära kaotas

Kuidas elab Eesti ettevõtlus? Selle nädala Äripäeva lugudest paistab, et hästi: leidub üleostmisi, leidub välisturu vallutamist. Ettevõtjad räägivad Eesti eelistest ja miinustest ning tarbijad lõikavad majandusmämngudest kasu, kui saavad - näiteks tangivad odavas Taxify tanklas (või oli see Olerex?).

Ülemistele kerkiv uus kaubanduskeskus T1 peas uksed avama oktoobri lõpus. T1 ehitamiseks sõlmis Pro Kapital 2015. aastal fikseeritud lõpphinnaga lepingu Merko Ehitusega, kuid sellest ajast on turul hinnaga palju muutunud.
Ülemistele kerkiv uus kaubanduskeskus T1 peas uksed avama oktoobri lõpus. T1 ehitamiseks sõlmis Pro Kapital 2015. aastal fikseeritud lõpphinnaga lepingu Merko Ehitusega, kuid sellest ajast on turul hinnaga palju muutunud.   Foto: Sander Ilvest / Eesti Meedia / Scanpix

Äripäeva toimetaja toob esile valiku selle nädala põnevaid majandusuudiseid.

Ettevõte kolis Šveitsist Eestisse võluringi sisse

Sel suvel valmis Narvas Eesti Energia Balti soojuselektrijaama külje all Eesti seni suurim kõrgjõudlusega serveriruum, veerand miljoni euro suurusele investeeringule aitas kaasa asjaolu, et elektrijaamadest 6 kilomeetri raadiuses on võimalik elektrit saada võrgutasusid maksmata. Kuid võluringi on üles leidnud ka töötlev tööstus. Näiteks Feneus Construction oli Eesti Energia tehnoloogiapargis üks esimesi, rääkis juhatuse liige Anton Belov. "Isegi enne krüptorahakaevandajaid," märkis ta. Feneus Construcion toodab põhust ökoloogilisi seinakatteid, paneele ja muid materjale. Tootmise lõid nad 2014. aastal Šveitsis, kuid kolme aasta pärast tõid ettevõte tegevuse Eestisse. "Omahind tuli Šveitsis liiga kallis," selgitas Belov. "Tööjõud, seadmed ja kõik muu. See on väga kallis riik. Näiteks, Eestis on tööjõud neli korda odavam." Loe pikemalt siit.

10 aastat majanduskriisist: kus sina siis olid?

Ardo Hansson: „Kuna pidin Hiinasse kolima, pidin auto maha müüma ja sain aru, et järelturgu ei eksisteeri. Auto muutus peaaegu väärtusetuks.“
Ardo Hansson: „Kuna pidin Hiinasse kolima, pidin auto maha müüma ja sain aru, et järelturgu ei eksisteeri. Auto muutus peaaegu väärtusetuks.“  Foto: Andras Kralla

Praegune Euroopa Keskpanga nõukogu liige Ardo Hansson meenutab, et alustas täpselt 15. septembril tööd Maailmapangas Hiina ökonomistina. „Põhimõtteliselt tundus õige, et kui finantssektori asutus ei saa hakkama, peaks ta pankrotti minema.“ Kuid pangad olid nii palju muude valdkondadega seotud, et kui kukuks üks, kukuks ka järgmine teine. Seetõttu otsustati päästmise kasuks. Siis tuli Hanssoni sõnul edasi mõelda. "Kuidas maailm… mitte püsima jääb, aga see oli suur pauk. Alguses mõtled, et kas see põhi üldse kunagi kohale jõuab,“ meenutas Hansson. Langus oli nii pikk, et Hansson jõudis juba mõelda, mis meist üldse saab. Loe pikemalt siit.

Kas Luminoriga hakatakse IPOtama?

Erkki Raasuke: "Viis aastat tagasi oleks äri analüüsides 80% tähelepanust koondunud krediidiportfellile. Praegu võin öelda, et pool tähelepanust kindlasti oli just rahapesu, tunne-oma-klienti teemadel."
Erkki Raasuke: "Viis aastat tagasi oleks äri analüüsides 80% tähelepanust koondunud krediidiportfellile. Praegu võin öelda, et pool tähelepanust kindlasti oli just rahapesu, tunne-oma-klienti teemadel."  Foto: Andras Kralla

Suure osa Luminorist ostnud USA investeerimiskontsern Blackstone toob vaheldust Eesti pangandusse, kus domineerivad skandinaavlased, leiavad rahamaailma asjatundjad. Investor Raivo Heina sõnul on Blackstone investeerimiskapitalistid, kes ostavad, et hiljem parema hinnaga müüa. SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel näeb ühe ettevõttest väljumise viisina ka IPOt. “Blackstone on kõva tegija. Private equity kui selline tähendab seda, et ostetakse midagi, lüüakse see läikima, tehakse see efektiivseks ja müüakse maha, näiteks IPOtatakse,” kõlas SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli kommentaar. Loe pikemalt siit.

Kinnisvarafondil käidi kosjas, pruut pirtsutab

Tuntud rahvusvaheline finantsasutus tegi EfTENi esimesele kinnisvarafondile üleostmispakkumise, aga 18 kinnisvaraobjekti haldava fondi nõukogu soovitab aktsionäridel pakkumisest keelduda ja fondi aktsiate tähtaega pikendada. Juhatus aga soovitas pakkumise vastu võtta. Fondi juhtkond on kutsunud kokku erakorralise aktsionäride koosoleku. Loe pikemat siit.

Olympicu aktsionäride koosolek: kas sa oled salateenistusest?

Põnev on see, et OEGga võitleva Trigoni taga on Joakim Helenius, vana Goldman Sachsi kasvandik, Novalpina partner Stefan Kowski (fotol paremal) on aga JPMorgani hunt.
Põnev on see, et OEGga võitleva Trigoni taga on Joakim Helenius, vana Goldman Sachsi kasvandik, Novalpina partner Stefan Kowski (fotol paremal) on aga JPMorgani hunt.  Foto: Andras Kralla

Eesti kasiinofirma Olympic Entertainment Groupi väikeaktsionärid andsid täna uutele suuromanikele kahetunnise lahingu. Koosolek algab kohe segadusega. “Kas koosolekut filmitakse ilma osalejate nõusolekuta?” küsib Hannes Vallikivi, kui näeb seina ääres seisvat kaamerat. Koosoleku juhid otsustavad kaamerat mõne meetri jagu liigutada, kuid siis tõuseb püsti üks enamusaktsionäri esindaja, kes uurib omakorda Vallikivi käes oleva diktofoni kohta. “Mis toimub? Kas sa oled salateenistus?” Loe pikemalt siit.

Linnuke jäi panemata ja krüptomündid kadusid ära

Onecoini püramiidskeemi uskujad ootavad Rapla daami Anne Nauri juhtimisel pseudo-krüptorahalt maailma vallutamist. Viimase lubaduse kohaselt läheb Onecoin 8. oktoobril "avalikuks" – plaanis on justkui ICO ehk avaliku mündipakkumise korraldamine. Tallinna proua Helju Kõiv ootab seda pikisilmi. Tal on aga mure – mündid, mille ta Onecoini lehel kunagi "seifi" pani, on juba maikuust saati kadunud. "Kui hoida seifis, siis raha kahekordistub. Protsendid olid päris head. Algul panin aastaks, aga kuna ma ei teadnud, et "linnuke" tuleb eest võtta, läks automaatselt veel teine aasta. Miskipärast kadusid mündid hoopis ära, ilusad nullid on," ütleb proua. Loe pikemalt siit.

Eesti üks rikkamaid ettevõtjaid usaldas miljonid lastele

Eesti üks rikkamaid ettevõtjaid, ekssylvesterlane Kaido Jõeleht on jaganud osa oma varast lastele, Äripäeva hinnangul on näiteks kolmel vanemal tütrel vara umbes 4 miljoni euro väärtuses. See annab lastele võimaluse osa oma dividenditulust tulevikus investeerida, samuti õpetab vastutust äriühingu omanikuks ja juhatuse liikmeks olemise kaudu, selgitas Jõeleht. Loe pikemalt siit.

Samal teemal andis sel nädalal Eesti ettevõtjatele nõu Skandinaavia suurima meediafirma, perefirma Bonnier Group üks juhtidest Hans-Jacob Bonnier. Meie, Bonnier, alustasime uue, järjekorras seitsmenda generatsiooni „koolitamist“ viis aastat tagasi. Tulevased juhid kohtuvad regulaarselt ja saavad aimu firma olemusest, kultuurist ja bilansist. Mis põhiline, nad peavad üksteist tundma õppima. Nemad on ju tulevikus firma omanikud ja kui nad ei suuda koostööd teha, oleks see katastroof,“ rääkis ta.

Ain Hanschmidt: valitsus sai kahe, aga ära ka ei paranda

Ain Hanschmidt: „Praegu on võimatu ehitada mingit kõrghoonet, sest detailplaneeringu tegemine võtab 10 aastat aega. Kui sama idee tuli aga 1995. aastal, oli hoone kolm aastat hiljem püsti."
Ain Hanschmidt: „Praegu on võimatu ehitada mingit kõrghoonet, sest detailplaneeringu tegemine võtab 10 aastat aega. Kui sama idee tuli aga 1995. aastal, oli hoone kolm aastat hiljem püsti."  Foto: Andras Kralla

Suurettevõtja Ain Hanschmidt rääkis oma tegemistest ja ettevõtlusest Eestis. „Kõige rohkem ohustab see, kui uued inimesed saavad võimule ja hakkavad tõmblema ning inimeste äriplaane ära rikkuma – see on väga ohtlik,“ tõdes Hanschmidt. „Lisaks on suur probleem see, et ettevõtja tavaliselt saab oma vigadest aru, aga valitsus tegi alkoholiaktsiisiga vea ja jääbki vaatama, kuidas miljonid Lätti lähevad, isegi kooliõpilane parandab kahe ära,“ ütles ta. Loe pikemalt siit.

Leedo leidis piiramatu turu: kõik peaksid siia tulema ja sulanduma!

Vjatšeslav Leedo: "Me oleme kolm aastast kõikidest maksudest vabastatud. See on ju suurepärane. Maa ostmisel anti väga suur soodustus. Abistati ehitamisega ja see on kirjeldamatu, kui palju hiinlased abistavad välisinvestoreid."
Vjatšeslav Leedo: "Me oleme kolm aastast kõikidest maksudest vabastatud. See on ju suurepärane. Maa ostmisel anti väga suur soodustus. Abistati ehitamisega ja see on kirjeldamatu, kui palju hiinlased abistavad välisinvestoreid."  Foto: Kertu Kalmus/Saarte Hääl

Kunagine praamiparun Vjatšeslav Leedo julgustab Eesti ettevõtjaid minema tema järel äri ajama Hiina, kus on võimalusi piiramatult. Leedo sõnul paistab, et nemad võiksid oma paari aasta eesmärgid saavutada seal poole aastaga. „Meil on tulnud tellimusi paari-kolme päevaga juba aasta jagu ette. Ja 200 000 ruutmeetrit võimsust aastas tähendab kuskil 100 miljonit käivet," ütles ta. Loe pikemalt siit.

Ehitusfirmad ja arendajad vastakuti rahaprobleemiga

Porto Franco arendajatel on käimas läbirääkimised võimaliku peatöövõtjaga, kuid mis ettevõttega laua taha on istutud ja millal peatöövõtuleping sõlmitakse, Rauno Teder veel avaldada ei soovinud.
Porto Franco arendajatel on käimas läbirääkimised võimaliku peatöövõtjaga, kuid mis ettevõttega laua taha on istutud ja millal peatöövõtuleping sõlmitakse, Rauno Teder veel avaldada ei soovinud.  Foto: Andras Kralla

Ehitusettevõtjate liidu juht Raivo Rand ütles, et uute kaubanduskeskuste ehitamise juures on lõpphinna prognoosimine üpris tänamatu tegevus. Rahastajad ootavad aga fikseeritud kuluprognoosiga ehituslepingut, mida on praeguses turuolukorras keeruline koostada. Näiteks Porto Franco keskuse 160 miljoni eurosele hinnasildile lisandus veel eelmisel kuul 30 miljonit eurot. Merko Ehituse juht Andres Trink ütles, et kolm-neli aastat tagasi tehtud arendajate kalkulatsioonid ei pea enam paika ja aegunud eelarve järgi pole võimalik töid lõpetada. Loe pikemalt siit.

Haigla peale tekkis haigla ja teised kurioosumid

Täpselt samale aadressile, kus tegutseb maksuvõlaga maadelnud ja skandaalse Anders Tsahknaga seotud PJV Hooldusravi haigla, on loodud uus ettevõte – Keila Hooldusravi. Kuigi mõlema omanikud eitavad seoseid ettevõtete vahel, on neil veel nii mõndagi ühist. Loe pikemalt siit.

Üks õige odav tankla

Taxify ütleb, et nemad Tallinna Töökoja tänava automaatjaamas mootorikütuselt ei plaani kasumit teenida, vaid nende sissetulek tuleb sõidujagamisteenuselt.
Taxify ütleb, et nemad Tallinna Töökoja tänava automaatjaamas mootorikütuselt ei plaani kasumit teenida, vaid nende sissetulek tuleb sõidujagamisteenuselt.  Foto: Andras Kralla

Nädala algul teatas tehnoloogiafirma Taxify, et avab Tallinnas linna soodsaima kütusega tankla, kus saavad eriti soodsalt tankida piisava arvu sõite teinud Taxify juhid, aga ka kõik teised. Automaattanklat jääb kütusega varustama Olerex. Konkurente pani teade kulmu kortsutama. Alexela juhatuse liige Alan Vaht leidis, et kuna tankla on suhteliselt kehva koha peal nurga taga, ei saanud Olerex seda tõenäoliselt tööle ja nüüd mõeldi välja kaval plaan, kuidas saada kliendid seal käima. Circle K peadirektor Kai Realo sõnul paistab Taxify teade oma tankla avamisest olevat turundusnüke, kuna tanklat omab ja opereerib ehk kütust müüb seal Olerex ning teenindatakse peamiselt Taxify enda juhte. Samuti ei usu Realo, et tanklas saaks kütus olla soodsam kui mujal.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt