„Jaanuaris 2010 kirjeldati Eesti meedias rahapesuskeemi, mis hõlmas endas valuutavahetusega tegelevat ettevõtet ja üht kindlat klienti. Seda lugu refereeriti ka Taani meedias, kus skeemis osalenud pangale viidati kui Sampo pangale. Märtsikuus arutati seda ka juhtkonna tasandil, sest see tuli teemaks seoses ühe Danske korrespondentpanga pöördumisega,“ seisab kolmapäeval avaldatud siseauditis.

Arutluste tulemusel võeti ette mingid tegevused Eesti filiaalis, aga mis täpselt, sellest juriidilistele kohustustele viidates auditis ei räägita.

Lugu, millest on juttu, ilmus 2010. aasta 22. jaanuari Äripäevas ja see kandis pealkirja „Rahapesijad kasutasid ära eestlaste heausksust.“ Toona uuriti Eestis, Bulgaarias ja Venemaal algatatud kriminaalmenetlustes rahapesuskeeme, mille abil Bulgaaria ajakirjanduse andmetel oli liikunud lausa 15 miljardi Eesti kroonini ulatuvad summad.

Äripäeva loos kirjeldati kahte skeemi, kuidas kõigepealt Suurbritannias või Briti Neitsisaartel registreeritud ettevõtete raha kanti läbi Bulgaaria ja seejärel läbi Tavidi kontodele Nordea Eesti pangas, kust see hiljem siis sularahas liikus edasi Venemaale.

Ülekanded Tavidile lõppevad 2008. aasta kevadel, mil Bulgaarias vahistatakse ulatusliku skeemi ning Peterburi allilmaga seostatud Elizabeth Elena von Messing ja tema abiline Dmitri Abramkin. Kuid peatselt hakkavad suured summad liikuma Briersoft Investmentsi nimelise ettevõtete kontode kaudu Bulgaaria Piraeus Bankis ja Sampo Pangas Eestis.

„Esitatud kirjutises toodud infot ei oska pank kommenteerida. Tulenevalt pangasaladuse hoidmise kohustusest ei saa pank kommenteerida kolmandatele osapooltele klientidega seotud infot. Pank täidab kõiki rahapesu- ja terrorismivastaseid eeskirju ja nõudeid ja abistab igati õiguskaitseorganeid,“ vastas Sampo pank toona Äripäeva küsimusele.