"Me avame uuesti selle uurimise, mis maikuus lõpetati," ütles järelevalve juht Jesper Berg Taani TV2-le, vahendab Reuters.

Uurimine algab eile avalikustatud raporti põhjal, milles pank tunnistas, et läbi Eesti filiaali liikus perioodil 2007–2015 ühtekokku 200 miljardit eurot, mis tuli peamiselt SRÜ riikidest ning mille omanike üle puudus piisav järelevalve ja kontroll.

Toona otsustas Taani finantsjärelevalve väljastada Danskele Eesti rahapesuprobleemide pärast ühtekokku kaheksa noomitust ning käskis pangal riskide maandamiseks 5 miljardit Taani krooni (670 miljonit eurot) eraldi reservi panna.

"Uurimise taasavamine keskendub sellele, kas midagi on muutunud võrreldes meie maikuuse otsuse suhtes, täpsemalt, kas panga juhtkonnal lasub juhtunu pärast vastutus," ütles Berg Financial Timesile.

Bergi sõnul võrreldakse panga poolt koostatud raportit finantsjärelevalve enda andmetega ning kindlasti ei jääda lihtsalt panga raportile tuginema.

Reuters vahendab Taani majandusministri Rasmus Jarlovi sõnu, et Taani eesmärk on praegu näidata ka teistele riikidele, et teemaga tegeletakse ja tõsiselt. Seda kõike selleks, et vältida sellist USA reaktsiooni, mis sarnaneks Lätis ABLV pangaga juhtunus, kui ameeriklased käskisid Läti panga lihtsalt dollarimaksetest eraldada, mille tagajärjel pank kiirelt ka suleti.

Ka Euroopa Liidu õigusvolinik Vera Jourova teatas neljapäeval, et kohtub oktoobri alguses Taani, Eesti ja Soome rahandusministritega. "Ma tahaksin paremini aru saada, kas selliste vigade juhtumine tulenes ainult kommertspankade vähesest hoolsusest või tehti vigu ka järelevalveasutuste tasemel," ütles Jourova.