Valitsus algatas eile tõestamisseaduse muutmise, mis teeb võimalikuks notariaalse kaugtõestamise videosilla vahendusel.
- Notarid saavad kaugtõestamise võimaluse Foto: Andras Kralla
Eelnõu muudab e-residentidele ning ka Eesti kodanike välismaal notariaalset vormi nõudvate tehingute ja toimingute tegemise lihtsamaks, teatab riigikogu pressiteenistus. Seadus jõustub ülejärgmise aasta veebruaris.
Eelnõuga luuakse uus notariaalse kaugtõestamise vorm, mis võimaldab notari ja kliendi vahel loodava videosilla vahendusel tõestada näiteks osaühingu osa võõrandamise ning pantimise tehinguid ning volikirju, samuti esitada ka abiellumis- ja lahutamisavaldusi, pärimis- või pärandist loobumise avaldusi.
Kaugtõestamise toimingute tegemisel tuvastatakse välisesinduses toimingus osaleja isikusamasus. Notari tasu kaugtõestamisel on tavalise toiminguga võrreldes 20 eurot kõrgem ning välisesinduses tehtava toimingu eest on riigilõiv 20 eurot.
Eelnõuga võimaldatakse notaril selgesõnaliselt kinnitada ka digitaalallkirju. See hõlbustab digitaalselt allkirjastatud dokumentide (nt diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms) elektrooniliselt apostillimist. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Eelnõu seletuskirjas seisab, et seni on e-residentide jaoks distantsilt toimingute tegemine mõneti takistatud olnud, kuna mitmed toimingud, millega nad kokku puutuvad, vajavad seaduses ettenähtud notariaalset tõestamisvormi (näiteks osaühingu osa võõrandamise tehing, volikirjade tõestamine jms).
Videosild, mille kaudu tehingut tehakse, peab notaril võimaldama tuvastada isikut ja tema tahet. Kui näiteks internetilevi on parasjagu kehv ning videoühendus katkendlik, võib notar tehingu tegemise katkestada, kuna tal ei ole võimalik tuvastada isiku tahet, sama kehtib juhul, kui notar ei ole kindel tehingut tegema tulnud isikus.
Sätestatakse kaugtõestamise vormis tehtava toimingu eest maksmisele kuuluva riigilõivu suurus, milleks on 30 eurot.
Seadus jõustub 2020. aasta 1. veebruaril, kuna selleks ajaks on valmis IT-arendused, mille muudatused tingivad, ning on olnud piisavalt aega lahendada probleeme, mis võivad tekkida IT-arenduste testimise ja vastuvõtmise ning arendustööde vahelisel perioodil.
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Viimased uudised
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele