Majandusspidomeetri näit tõusis 2018. aasta kolmandas kvartalis 80 km/h, kirjutab keskliit oma kvartaalses hinnangus. Eelmise kvartaliga võrreldes edendas kiiruse kasvu enim ehitusettevõtete hinnang ehitustellimustele ning teadus- ja arendusinvesteeringutele, samuti kaubandusettevõtete hinnang müügimahule ja uute töötajate palkamise plaanidele. Paranes ka ehitus- ja teenindussektori ettevõtete hinnang valitsuse tegevusele.

Suurim pidur on endiselt ettevõtjate üldine madal hinnang valitsuse majanduspoliitikale. 43% vastanutest pidas valitsuse otsuste mõju majandusele negatiivseks ja vaid 2% positiivseks. Ilma hinnanguta valitsuse majanduspoliitikale, olnuks kiirus 86 km/h.

Keskliidu juht Toomas Tamsar märkis, et maailmas on tunda tendentse, mis viitavad sarnastele mustritele nagu kümne aasta taguse majanduskrahhi eel. „Kiirus on justkui hea, aga teine jalg on piduripedaalil ja maastik, kus sõidame, on konarlik ja ohte täis. Ettevõtjate hulgas on rahulolematust tunda, kuigi üldiselt läheb meil ju hästi. Aga seda mitte enda tegevuse, vaid üldise tõusu tõttu maailmas. Suurimad murekohad on inimeste puudus ja vähene investeerimine.“

Tööandjate majandusspidomeetriga mõõdab Eesti Tööandjate Keskliit ettevõtjate hinnangut majanduse olukorrale ja rahulolu valitsuse tegevusega ettevõtluskeskkonna parandamiseks.

ASi Lajos omanik Einar Vallbaum: „Nõudluse vähenemise taga transpordisektoris on kindlasti Lätis kehtivad soodsamad transpordi vedamise hinnad. Lisaks muidugi ka kütuse hind tänu kõrgele aktsiisile, mis mõjutab omakorda transpordi hinda. Transport ei saa kütuseta ja kui lõunanaabrite juurest saab mõlemat teenust soodsamalt, siis loomulikult tehakse otsus parema hinna kasuks.“

Toiduliidu juht Sirje Potisepp: „Valitsuse maksupoliitika tekitab toiduaineettevõtjates jätkuvalt ebakindlust ja ebastabiilsust. Osalt just tänu sellele on kulud kasvanud üle kahe korra kiiremini kui müügitulu. Sellega koos on toidutööstuse kogukasum vähenenud tervelt poole võrra ning vähenenud on ka ettevõtete efektiivsus üldiselt. Üheks suureks kasvu piduriks on olnud joogitööstus, mida mõjutab tugevalt kõrgemast alkoholiaktsiisist tingitud aina suurenev piirikaubandus Läti piiril ning soomlasest turistide osakaalu hüppeline vähenemine. Need tegurid peaksid olema murekohaks tegelikult kogu majandusele, mitte vaid joogitööstusele, sest hetkel on trend vaid süvenev.“