Kristjan Pruul • 19. november 2018 • 3 min
Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Ettevõtjate maksumoraal on nõrgem

Maksu- ja tolliameti juht Valdur Laid märkis, et edaspidi näidatakse ettevõtjatele ka nende riskiskoori, et jätta aega oma tegevuse parandamiseks.  Foto: Andras Kralla

Veendumus, et maksud on vajalikud asjad ja hädavajalik on oma maksud maksta, on Eestis rohkem kui valdav. Kuid see distsipliin kipub kiiremini murenema nende juures, kel endil suurem kokkupuude maksudega, selgub maksu- ja tolliameti tellitud maksutahte uuringust.

Tervelt 92% Eesti elanikest tunneb, et maksude maksmine on nende kui kodanike tähtis kohustus. Sama suur osakaal elanikest maksab enda sõnul kõik maksud ka alati korrektselt ära, rääkis Kai-Riin Kriisa Kantar Emori uuringu tutvustusel.

Osaliselt võiks seda aga seletada asjaoluga, et enamiku inimeste maksud deklareeritakse nende eest, sest nende hulgas, kes ei ole lihtsalt maksumaksjad, vaid ka maksuametile edastatava informatsiooni allikad, on hoopis suurem vastupidine arvamus – maksude maksmist ei pidanud kodanikukohuseks 13% ettevõtjatest.

Nii tulevad ka uuringus osalenute seast välja klastrid, kus tugeva maksudistsipliiniga, ent süsteemi puhul kriitilised inimesed on ühtlaselt ühiskonnas jaotunud, kõiki makse maksvad ja süsteemiga rahul pigem pensionisaajad, kuid nõrga maksudistsipliiniga klaster on pigem ettevõtjate poole kaldu.

Maksu- ja tolliameti juht Valdur Laid suurte järelduste tegemiseni kohe jõuda ei tahtnud, märkides, et tegemist on esimese omataolise uuringuga, mille väärtus kasvab järgmiste samataoliste uuringutega, mille põhjal loodetakse näha, kas maksuameti töö jõuab ka ühiskondlikesse hoiakutesse.

Laid tõi välja, et kui enda kohta oli uuringul osalenutel üsna hea maksudistsipliini arusaam, siis juba naabrite puhul või konkreetsete näidete korral see halvenes kiiresti. "Meie töö ongi nii-öelda nügida ettevõtteid ja inimesi parema käitumise poole. Ja süvendada veendumust, et seaduserikkumiste puhul leitakse ka kindlasti lahendus," ütles ta.

Maksekuulekus ettevõtjate seas kehvem

Pealt 1300 vastajaga küsitluses osalenud sadakond ettevõtjat vastasid teistest sotsiaalse seisundiga gruppidest hoopis sagedamini, et ei pea valeks ümbrikupalka või salakaupa, ning olid vähem altid pidama halvaks seda, kui neil endil jääksid maksud tasumata. Ühesõnaga, ettevõtjad olid erinevate staatusgruppide võrdluses kõige vähem maksekuulekad.

Samas olid ettevõtjad ka maksuameti puhul kõige kriitilisemad ja pidasid ameti antavaid karistusi rohkem ebaõiglaseks kui teised ning eeldasid, et makse makstakse üldiselt karistushirmus.

"See on meie jaoks väga oluline teema, kuidas inimeste hoiakutes kajastub see tunnetus, kas süsteem on õiglane; kas maksumäär, mida tal tuleb maksta, on õiglane; vastab see sellele, mida ühiskonnast vastu saab. See, et ettevõtjad on maksuküsimustes kõige sensitiivsem ja kiiremini rahulolematum ühiskonnagrupp, vast ei ole üllatav, see on igas ühiskonnas nii," märkis Laid.

Samuti kardetakse teistest vähem maksu- ja tolliameti karistusi

Teisalt olid ettevõtjad palgatöötajatest või üliõpilastest poole (30% versus 20%) sagedamini seisukohal, et pigem ei ole tõenäoline, et maksude maksmisest kõrvalehiilimise korral maksuamet ühendust võtab. Sarnased osakaalud olid hoiakul, et maksuametilt karistada saamine tulude deklareerimata jätmisel ei ole tõenäoline.

Laid ütles kommentaariks, et teadvustamine maksu- ja tolliameti karistuse vältimatust seaduserikkumisel on kindlasti ameti jaoks üks peamisi teemasid. Esimese sammuna selle parandamisel märkis Laid, et edaspidi hakkab amet ettevõtetele edastama ka riskiskoori, mis on koostatud varasema käitumise põhjal.

"Riskiinfo, mis meil on ettevõtjate kohta, selle riskiskoori me teeme ettevõtjatele edaspidi nähtavaks nii, et ta saaks ise reageerida, midagi ette võtta. Ühtlasi teab ta siis, et kui midagi ei muutu, kui ta on oma punase skooriga edasi, siis mingil hetkel me ikkagi tuleme ja hakkame küsimusi esitama," selgitas Laid.

"Samas ei saa meie eesmärk olla kogu Eesti ettevõtluse ära kontrollimine, niisugusel moel riik püsti ei püsi. Suurimad võidud on meil saadud koos ettevõtlusliitudega, kus koos on loodud reeglistikke, mille abil normid tervikuna paraneksid. Kõige parem näide siin on vast üle 1000euroste arvete deklareerimine, mis tõi ühiskonnas kaasa olulise puhastumise," lisas ta.

Kantar Emor küsitles pealt 1300 inimese ja tulemused kaaluti küll soo, küll vanusegruppide järgi, aga mitte seisundi järgi, kas tegemist oli ettevõtjatega või mitte. Seega ei saa tulemuste põhjal öelda, kui suur osakaal ettevõtjatest täpselt on maksusüsteemi puhul tõrksamad, aga saab öelda, et ettevõtjad on seda rohkem kui muud ühiskonnagrupid.

Maksusüsteem ei ole õiglane ja peaks olema astmelisem

Oma kriitika sai uuringus kätte ka Eesti maksusüsteem, iga teise (54%) Eesti elaniku hinnangul ei ole riigis kehtiv maksusüsteem neile lihtsalt mõistetav ega õiglane. Umbes iga kolmas (32%) Eesti elanik arvab, et viimasel ajal on Eesti maksusüsteem muutunud õiglasemaks. Iga teine elanik aga sellega ei nõustu.

Samas oli absoluutne enamus (82%) seda meelt, et väiksema sissetuleku korral peaks olema väiksem ja suurema sissetulekuga suurem maksukoormus (seda arvas 68% vastanutest).

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt