Teadusele ja arendusele läks rohkem raha

Esialgsete tulemuste põhjal säilitas Eesti rahvusvahelises võrdluses oma koha Euroopa Liidu liikmesriikide pingerea keskel – koht on kõrgem kui Lätil ja Leedul, ent Soome ja Rootsiga on vahe veel märkimisväärne.

Riik rahastas 2017. aastal teadus- ja arendustegevuse kulutusi 122 miljoni euro ulatuses ehk 40% piires. Kasumitaotluseta institutsionaalses sektoris teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutustest oli riigi rahastatud 72% ja ettevõtlussektori rahastatud 4%. Riigieelarve vahendusel eraldatud teadus- ja arendustegevuseks suunatud raha sisaldab ka Euroopa Liidu toetusi. Valitsemissektori kogukuludest moodustas teadus- ja arendustegevuse rahastamine 1,32%.Välismaiste rahaallikate osatähtsus teadus- ja arendustegevuse kulutuste rahastamisel oli 2017. aastal 15%.

Veidi enam kui pool teadus- ja arendustegevuse kogukuludest oli 2017. aastal suunatud katse- ja arendustöödele. Alusuuringute osatähtsus kogukuludest hõlmas 28% ja rakendusuuringute osatähtsus 21%.

Sektorite kaupa on jaotus erinev. Kõrgharidus- ja riigisektoris panustati kõige rohkem alusuuringute korraldamisse. Ettevõtlussektoris viiakse pigem uued teadmised praktikasse ehk 82% teadus- ja arendustegevuse kuludest oli seotud katse- ja arendustöödega.

Ka 2017. aastal läks suurem osa teadus- ja arendustegevuse kuludest tööjõule (56%) ja investeeringute osatähtsus oli 11%. Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kuludest hõlmasid kulud tööjõule 60% ja investeeringute osatähtsus kuludes oli 14%.

Täistööajale taandatud hõivatuid oli 2017. aastal teadus- ja arendustegevuses 6048, mida on 5% enam kui 2016. aastal. Neist 4674 olid täistööajale taandatud teadlased ja insenerid, kelle hulk on eelneva aastaga võrreldes kasvanud 8%. Naiste osatähtsus teadus- ja arendustegevusega hõivatud töötajate seas oli sarnaselt 2016. aastale 45%, teadlaste ja inseneride hulgas oli naisi 41%.