Kuigi EKP sihib oma rahapoliitikaga 2-protsendist inflatsiooni, on sellel majandusele teatavasti palju laiem mõju. Majanduskasv on euroalal, sealhulgas ka Eestis, aga aeglustumas. See tähendab, et europiirkond vajab veel tuge lõdvemast rahapoliitikast ja soodsamatest likviidsustingimustest.

Seetõttu kavatseb EKP jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimist pärast seda, kui hakatakse baasintressimäärasid tõstma.

Meie hinnangul tõstab EKP oma baasintressimäära küll alles järgmise aasta lõpus, kuid laenude aluseks olev Euribor on juba praegu tasapisi kerkima hakanud. Samas on see tõus veel marginaalne.

Kuna EKP baasintressimäärade tõus saab praeguse prognoosi järgi tõenäoliselt olema ettevaatlik, ei tohiks ka Euribori kiiret ja kõrgele tõusu tulla. Seega jääb raha hind ka veel lähiaastatel võrdlemisi odavaks - see peaks investeeringuid jätkuvalt soodustama ja olema toeks majanduskasvule.

Kui arvestada, et kiire palgakasv püsib, siis ei tohiks turuintressimäärade tagasihoidlik tõus eluasemelaenu tagasimakse osakaalu netopalgast oluliselt suurendada. Isegi kui arvestada inflatsiooni mõju ehk netopalga reaalkasvu, ka siis ei tohiks praeguse prognoosi järgi eluasemelaenu tagasimakse osakaal kriitiliselt tõusta.

Samas tuleks arvestada, et nii maailma kui ka euroala majanduse ees on mitmeid tõsiseid riske, mis võivad praegust põhistsenaariumi muuta.

Euroopa Keskpanga otsus lõpetada varaostuprogramm detsembris oli ootuspärane. Samuti oli ka see ootuspärane, et intressimäärad jäetakse muutma. Draghi selgitas, et kuna euroala vajab 2-protsendise inflatsiooni jaoks veel olulises mahus rahapoliitilist stiimulit, siis hoitakse intressimäärad praegusel tasemel vähemalt järgmise aasta suveni. Nimelt on euroalal tarbijahindade kasv jõudnud küll juba üle 2 protsendi, kuid selle taga on peamiselt energiahindade tõus. Baasinflatsioon, millest on välja arvatud energia ja toiduainete hinnad, on püsinud juba pikemat aega 1 protsendi lähedal. Küll on aga palgakasv, mis omakorda mõjutab inflatsiooni, euroalal kiirenenud.

Kuigi Eesti riigile kuuluvate ettevõtete (Eesti Energia ja Elering) võlakirjadeostu maht on olnud väga väike kogu Eesti varaostuprogrammi mahu juures, on EKP varaostuprogramm tervikuna aidanud alandada laenuintressimäärasid ja koos sellega soodustada majanduskasvu.

Madalad riigivõlakirjade tootlused on suunanud investoreid oma raha mujale investeerima. Varaostuprogrammi mõju on olnud tugevam küll euroalal tervikuna, kuid meie kaubanduspartnerite soodsamad majandustingimused on tähendanud Eestile paremaid ekspordivõimalusi, mis omakorda on olnud positiivse mõjuga meie majanduskasvule.

Tegelikult on keskpankade pikemat aega kestnud rahapoliitiline stimuleerimine globaalset majanduskasvu toetanud. EKP varaostuprogramm on aidanud euro vahetuskurssi nõrgemana hoida, mis on mõjunud soodsalt euroala ekspordile.

Eesti jaoks on selle otsene efekt aga väiksem, kuna meie eksport toimub valdavalt euros (kaupade ekspordis on USA dollari osakaal ligikaudu kümnendik; ülejäänud valuutade osakaalud on aga oluliselt väiksemad).