Majanduskasv ei kipu Euroopa töötajateni jõudma

Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on vaesus kasvanud kõigis töötajate rühmades, ka neil, kel töökoht kindel ja sotsiaalsed tagatised olemas, kuid kõige halvem on see ikkagi vähemstandardsete töölepingutega töötajate jaoks. Üks kuuest ajutise töölepinguga või osalise tööajaga lepinguga töötajast oli 2017. aastal vaesusriskis. Mittestandardsete lepingute, sh enese tööandjana leiba teeninute seas kasvas risk aga 25 protsendile.

Paljud räägivad, et osaline tööaeg on midagi uuele põlvkonnale omast ja soovitut, kuid numbrid Lõuna-Euroopas räägivad vastupidist: kaks kolmandikku Hispaania ja Itaalia osalise tööajaga töötajatest lihtsalt ei leia täiskohaga tööd.

Kuid vaesusrisk ei ole suurenenud ainult kriisiga kõige tugevamini pihta saanud Lõuna-Euroopas. Ka Saksamaal, kus tööjõupuudus juba märgatav, oli veel aasta tagasi vaesuspiirist allpool 9,1 protsenti töötajatest.

Financial Timesiga kõnelenud majandusanalüütikud ja õppejõud tõdesid, et Saksamaal võib selle põhjuseid otsida 2003. aasta majandusreformidest ja plahvatuslikult kasvanud osalise koormusega töökohtadest.

Suurbritannias on vaesusoht küll väikesemal kohal – 8,9 protsenti –, kuid see on püsinud sel tasemel ka terve viimase kümnendi. Saareriigi probleemidena tuuakse Suurbritannia ärilehes välja stagneerunud palgad, enesele tööandjaks olemise osakaalu kasvu ning väga suured lapsehoiu- ja eluasemekulud.