Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduskasv ei kipu Euroopa töötajateni jõudma
Uued töösuhted on vaesusriski Euroopa töötajate seas püsivalt suurendanud kümnendi vältel.Foto: Panthermedia/Scanpix
Kümnendi suurim majanduskasv ja kahanev töötus ei tähenda, et vaesus Euroopa töötajate seas tahaks väheneda: endiselt kuulub iga kümnes töötaja perekonda, mis elab allpool vaesuspiiri, kirjutab Financial Times.
Eurostati viimastele andmetele tuginedes võib öelda, et vähemalt 2017. aasta muutusi ei toonud – vaesus töötajate seas jäi varasemale, paraku rekordtasemele.
Arvestades majanduskasvu eeldatava aeglustumisega ei tõota ka tulevik tuua paremaid või stabiilsemaid töökohti, mistap pole ka imestada kui status quo vastased meeleolud kasvavad või helkurvestid Prantsusmaa tänavatel võimu võtavad.
Normaalse sissetuleku ja perede vahel seisab mitu takistust: poole kohaga töökohad, üksainus töölkäija peres, stagneerunud palgad, tõusvad hinnad ja paljudes Euroopa riikides toimunud sotsiaaltoetuste kärped.
Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on vaesus kasvanud kõigis töötajate rühmades, ka neil, kel töökoht kindel ja sotsiaalsed tagatised olemas, kuid kõige halvem on see ikkagi vähemstandardsete töölepingutega töötajate jaoks. Üks kuuest ajutise töölepinguga või osalise tööajaga lepinguga töötajast oli 2017. aastal vaesusriskis. Mittestandardsete lepingute, sh enese tööandjana leiba teeninute seas kasvas risk aga 25 protsendile.
Paljud räägivad, et osaline tööaeg on midagi uuele põlvkonnale omast ja soovitut, kuid numbrid Lõuna-Euroopas räägivad vastupidist: kaks kolmandikku Hispaania ja Itaalia osalise tööajaga töötajatest lihtsalt ei leia täiskohaga tööd.
Kuid vaesusrisk ei ole suurenenud ainult kriisiga kõige tugevamini pihta saanud Lõuna-Euroopas. Ka Saksamaal, kus tööjõupuudus juba märgatav, oli veel aasta tagasi vaesuspiirist allpool 9,1 protsenti töötajatest.
Financial Timesiga kõnelenud majandusanalüütikud ja õppejõud tõdesid, et Saksamaal võib selle põhjuseid otsida 2003. aasta majandusreformidest ja plahvatuslikult kasvanud osalise koormusega töökohtadest.
Suurbritannias on vaesusoht küll väikesemal kohal – 8,9 protsenti –, kuid see on püsinud sel tasemel ka terve viimase kümnendi. Saareriigi probleemidena tuuakse Suurbritannia ärilehes välja stagneerunud palgad, enesele tööandjaks olemise osakaalu kasvu ning väga suured lapsehoiu- ja eluasemekulud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.