• OMX Baltic−0,24268,95
  • OMX Riga−0,12924,93
  • OMX Tallinn−0,311 742,78
  • OMX Vilnius−0,06999,52
  • S&P 5001,085 564,41
  • DOW 300,3240 415,44
  • Nasdaq 1,5818 007,57
  • FTSE 1000,538 198,78
  • Nikkei 225−1,1639 599
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,69
  • OMX Baltic−0,24268,95
  • OMX Riga−0,12924,93
  • OMX Tallinn−0,311 742,78
  • OMX Vilnius−0,06999,52
  • S&P 5001,085 564,41
  • DOW 300,3240 415,44
  • Nasdaq 1,5818 007,57
  • FTSE 1000,538 198,78
  • Nikkei 225−1,1639 599
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,69
  • 08.01.19, 06:00

Enefiti börsileminek ootab pärituult

Äripäevale teadaolevalt venib Eesti Energiale kuuluva taastuvenergiaettevõtte Enefit Greeni börsileminek, kuid asjaosalised ei soovi tegevusplaanile valgust heita.
Enefit Green ostis ära Nelja Energia. Praegu käib kahe ettevõtte kokku liitmine.
  • Enefit Green ostis ära Nelja Energia. Praegu käib kahe ettevõtte kokku liitmine.
  • Foto: EERO VABAMÄGI
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Kristina Haavala ütles, et IPO ehk aktsiate avaliku esmaemissiooni ettevalmistustega tegeletakse. Kui ettevalmistused tehtud ning „turuolukord soodne, siis teavitatakse IPOst vastavalt börsireeglitele", märkis ta.
Konkurendi Eleoni üks omanikest Andres Sõnajalg ütles, et soodsa turuosa all peab ministeerium ilmselt silmas turuosa suurendamist ehk Tootsi tuulepargi omandamist. „Nelja Energialt ostsid nad tuulepargid, millest paljud on vana tehnoloogiaga ning nende edulugu on nende hinnangul poolik,“ arutles Sõnajalg. Tootsi tuulepark oleks Enefiti jaoks „justkui kirss tordil“, rääkis Sõnajalg, kelle sõnul oleks Enefit Greeni turuosa ühes Tootsi tuulepargiga 90%. Sellise monopoli teket ei tohiks tema sõnul tuuleenergias aga mitte mingil juhul lubada.
Eesti Energia juht Hando Sutter on 2017. aastal öelnud, et ilma Tootsi tuulepargita oleks Enefiti IPO nõrgem.
Börsijuht oli veel hiljuti lootusrikas
Enefiti börsileminek oleks järg viimastel aastatel Tallinna börsi nimekirja lisandunud LHVle ning Tallinna Sadamale. Tallinna börsi juht Kaarel Ots ütles eelmisel nädalal Äripäevas ilmunud intervjuus, et ootab Enefitist „küll mitte vähem edu kui Tallinna Sadamast“. Küsimusele, kas Enefiti börsidebüüt võiks toimuda juba alanud, 2019. aastal, vastas Ots, et ei näe põhjust, miks peaks sellega üle esimese kvartali ootama. „See küll muidugi ei ole kuidagi minus kinni või minu mõjutada, aga ma tean, et töö selle nimel käib,“ lisas Ots.
Oluliselt tagasihoidlikumaks jäi aga Enefit Greeni juht Aavo Kärmas, kes ütles pelgalt seda, et Enefit tegutseb vastavalt valitsuselt saadud mandaadile ettevõtte vähemusosalus börsile viia. Kärmase sõnul käib praegu Enefiti ja Nelja Energia ühendamine ning see on kulgenud oodatud tempos. Kärmas ei soovinud täpsustada, millal Enefit börsile jõuda võiks.
Advokaadibüroo Ellex Raidla tehingute ja ettevõtete nõustamise valdkonna juht Sven Papp oli Enefiti börsileminekut kommenteerides samuti lakooniline. Tema sõnul käib töö nii ministeeriumi kui ka Eesti Energia poole peal. Ta hindas, et Enefiti börsile minemisel oleks kindlasti positiivne mõju, sest nii saaks Tallinna börs investorite tähelepanu.
Börsile minek võtab minimaalselt aega kuus kuud, reeglina jääb see aga üheksa kuni 12 kuu juurde, lausus Redgate Capitali partner Valeria Kiisk. Tema sõnul läheb ettevõte institutsionaalsete investorite juurde 3-4 kuud enne börsile minekut, et kindlustada piisava arvu investorite huvi ettevõtte aktsiate vastu.
Äripäevale teadaolevalt pole Enefit alustanud ettevõtte institutsionaalsetele investoritele tutvustamisega.
Enefiti börsile minemist võib pärssida ka aktsia- ja tooraineturgude volatiilsus, mis on viimastel kuudel hoogu kogunud. Hirm, et maailmamajandus võib hoo maha võtta, võib pärssida ka investoreid aktiivselt IPOdel osalemast.
Investorite tähelepanu näib Eesti ja siinne energiasektor üldiselt siiski tõmbavat. Ehedaim näide on novembris tulnud uudis suurtehingust, kui Tallinna küttekuningaks ristitud Kristjan Rahu müüs maha kontrollpaki ettevõttest Utilitas. Enamusosaluse ostis Austraalia investeerimisfond Infrastruktuurifond European Diversified Infrastructure Fund II. Tehingu koguväärtus oli umbes 320 miljonit eurot. Toona teatas Utilitas, et tegu on fondi esimese investeeringuga Balti riikides ning seni ainsa suure rahvusvahelise infrastruktuurifondi investeeringuga siin piirkonnas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele