Börsile viimisel ei pea piirduma riigifirmadega

OMX Baltic−0,17%322,76
OMX Riga0,06%967,02
OMX Tallinn−0,05%2 278,07
OMX Vilnius−0,54%1 506,08
S&P 500−1,21%7 663,43
DOW 300,02%52 867,98
Nasdaq −2,6%26 008,86
FTSE 100−0,26%10 725,03
Nikkei 225−0,99%62 285,03
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%91,81

OMX Baltic−0,17%322,76
OMX Riga0,06%967,02
OMX Tallinn−0,05%2 278,07
OMX Vilnius−0,54%1 506,08
S&P 500−1,21%7 663,43
DOW 300,02%52 867,98
Nasdaq −2,6%26 008,86
FTSE 100−0,26%10 725,03
Nikkei 225−0,99%62 285,03
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%91,81

Firmade börsile viimisel pole vaja sugugi piirduda ainult riigile kuuluvate ettevõtetega, leidis Redgate Capital partner Aare Tammemäe ja juhtis tähelepanu pangakontodel seisvale 8 miljardile eurole.

Äripäev

Eesti viimane börsile tulnud firma on Tallinna Sadam, kelle investorid on poole aastaga kenasti teeninud.

Eesti viimane börsile tulnud firma on Tallinna Sadam, kelle investorid on poole aastaga kenasti teeninud.
Foto: Andras Kralla

Äripäev kirjutas täna Eesti 200 plaanist riigiettevõtteid erastada ja börsile viia, mis tooks riigikassasse üle miljardi euro. Erakonna üks eestvedajatest Nortali juht Priit Alamäe ütles, et nad soovivad tekitada meie õhukesele kapitaliturule likviidsust ja nõudlust juurde. "Mida rohkem ettevõtteid on börsil, seda rohkem neid sinna ka juurde tekib ja vastupidi. Börsiettevõtted on ka jaeinvestori jaoks üks kõige lihtsamaid viise Eesti majandusse investeerimiseks.“

Ettevõtjad peaks riigilt eeskuju võtma

Redgate Capital partner Aare Tammemäe arvates on paljude riigiettevõtete börsileviimine vajalik ka sellepärast, et tekiks rohkem võimalusi, kuhu investeerida. „Kuhu siis inimeste pangakontodel seisev 8 miljardit eurot raha peaks minema,“ küsib ta ja leiab, et rääkima ei peaks ainult riigifirmadest. „Miks me piirdume ainult riigile kuuluvate ettevõtetega? Veel suurem potentsiaal ja vajadus on erasektoris. Ettevõtted on mures, et tööjõukulud kasvavad ning pole vahendeid laieneda ja uusi turge võtta.“

Tammemäe sõnul peaks ettevõtjad riigilt eeskuju võtma, investoreid ja kapitali kaasama. „Investor vaatab ringi esmalt ikka oma koduturul, omi ettevõtteid ja keskkonda tunneb ja usaldab ta kõige enam,“ ütles ta. Selleks ei pea alati suurt IPOt tegema, kapitali kaasamise formaate on erinevaid, viitab ta.

Erastamisplaanist rääkinud Alamäe sõnul on riigiettevõtete IPOde kogukulu praegu väga keeruline ennustada. Teenida võiks sellest plaanist erakonna arvutuste järgi järgmise 4-5 aasta jooksul vahemikus 1–1,3 miljardit eurot. Sellest saad pikemalt lugeda siit.

Riigifirma Eesti Teed juht Andres Agukas tõdes tänases Äripäeva artiklis, et nende ettevõtte erakätesse müümisest on räägitud pikalt ning tõsisemalt 2015. aastast. "Minu seisukoht on, et liiga kaua müügist rääkida ei ole hea. Kas tuleb see protsess lõpuni viia või siis ära jätta,“ nentis Agukas.

Tema hinnangul ei peaks riik oma äriühingut hoidma, kui teised sarnast teenust osutavad ettevõtted on eraomandis. "Ma saan aru, kui riigiomanduses on ettevõte, kelle sarnast teist Eestis ei ole ja tekiks eraomanikul monopol. Eesti Teed on ettevõttena sarnane teiste turuosalistega ja tema müük oleks minu meelest igati kohane.“

Börsile viimisel ei pea piirduma riigifirmadega

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised