Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi kinnisvaraturul pidur peal

    Nordic Housesi juht Argo Saul. Foto: Andras Kralla

    Rootsi kinnisvaraturg on hoogu kõvasti maha võtnud, ülejäänud Põhjala paistab stabiilsem.

    „Fakt on see, et pidurid on peal,“ ütles puitmajatootja Nordic Houses KT Rootsi suuna ekspordijuht Toomas Kristjan Käbin, kelle sõnul võtab ka muu majandus hoo maha, kui ehitustegevus pidurdub.
    „Languses kinnisvarahinnad ei ole julgustav signaal ühelegi osapoolele, seega on investeeringute tegemisel ettevaatlikud nii kinnisvaraarendajad kui ka majapidamised. Lisaks ehitussektorile mõjutab ostjate skepsis ka teiste kaupade müüki, nagu näiteks mööbel,“ loetles SEB analüütik Mihkel Nestor oma hiljutises nädalakommentaaris.
    Rootsi turu ohukoha on oma värskes ülevaates ära märkinud ka finantsinspektsioon, mille sel nädalal avaldatud pangandussektori kolmanda kvartali ülevaates seisab, et jätkuvalt tuleb silma peal hoida Rootsi kinnisvarasektoril, mille riskide realiseerumine võib mõjutada ka Eesti pangandusturgu.
    Riskikohti toetab ka statistika. Rootsis vähenes eelmise aasta kolme kvartali jooksul alustatud elamuehitusprojektide arv 2017. aastaga võrreldes 21%. Väljastatud ehituslubade arv kahanes veelgi enam, 24%. See ei luba head ka edaspidiseks, hindas Nestor. Võrdluseks, 2017. aastal ületas Rootsis ehituse mahuindeks eelneva kümne aasta keskmist tervelt 12%. Soomes oli sama näitaja 17% ja Norras lausa 20%, kirjutas Nestor.
    Ajutine aeglustumine
    Käbin selgitas, et Rootsi turu puhul saab üles lugeda hulga ohukohti. Ühelt poolt saab rääkida juba kaua kestnud ülekuumenemisest ehitusturul. Ehitusfirma Rand & Tuulberg üks omanikke ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand tõdes, et Rootsis mindi aastate eest ehitamisega tõepoolest liialt hoogu ning seetõttu saab nüüd kõneleda ka aeglustumisest.
    Samas rõhutas Rand, et kuna eeskätt just Stockholmi piirkonnas linnastumise tõttu nõudlus jätkub, arvab ta, et turulangus on ajutine. Temaga nõustus Maru Ehituse juht Taimo Murer, kes ütles samuti, et ühiskondlike hoonete nõudlus on tegelikult endiselt tugev.
    Suund väiksematele pindadele
    Nestor tõi oma kommentaaris välja, et suurema löögi all on luksuskorterite segment. Käbini sõnul on Rootsis nüüd selge suund võetud väiksematele ja odavamatele korteritele, see kajastub ka statistikas. Võrreldes tipuga 2017. aasta kolmandas kvartalis on Rootsi kinnisvarahinnad tulnud keskmiselt 6% allapoole. Kui seda ei näi palju, on kukkumine teatud segmentides olnud oluliselt järsem. Sarnaselt Eestiga on ka Rootsi puhul välja toodud, et kinnisvarahinnad võivad jätkuva ülepakkumise ja laojääkide tõttu veelgi enam alaneda.
    Rand selgitas, et Rootsi ehitusturu nõrgenemine on meie ettevõtetele küll tuntav, ent ilmselt mitte väga märkimisväärne löök.
    Maru Ehituse juht Murer nentis, et Rootsis on müügiperiood pikenenud, kuna investeerimisotsused võtavad senisest rohkem aega. Maru Ehitus keskendub Rootsis küll mitteeluhoonetele, aga seal on konkurents tihenenud, kuna elamuarenduses on tunda jahenemise märke.
    Poliitilised pinged
    Ära ei saa unustada ka poliitilisi pingeid, mis seostuvad Rootsi valitsuse kaua aega kestnud kokkupanemisega. Käbin rõhutas, et ka ehitus- ning kinnisvaraturg on Rootsis politiseeritud ning oma mõju on näiteks ametiühingutel, kes poliitilisi ringkondi survestada püüavad.
    Poliitikaga on üksjagu pistmist ka Rootsi keskpangal Riksbank, mis tõstis möödunud aasta detsembris esimest korda viimase seitsme aasta jooksul intressimäärasid. Keskpank tõstis intressimäära –0,5% pealt –0,25% peale.
    Käbin ei osanud hinnata, kui suure mõjuga tegu on, ent oli veendunud, et mõju on märkimisväärne.
    Ehitusturgu aitas paisutada ka see, et Rootsi keskpanga väga leebe rahapoliitika võimaldas inimestel eluasemeid laenuga osta lausa aastaid selliselt, et pangale maksti tagasi vaid laenu intresse, mitte aga põhiosa. Selle peaks inimene tagasi maksma siis, kui otsustab eluaseme müüa.
    Käbini sõnul on laenutingimused muutuma hakanud ning ka pangad on nüüd ettevaatlikumad. Sellele viitas ka Rand.
    Ära ei saa unustada ka valuutaküsimust, sest nii Rootsi kui ka Norra on valuutakursiga manipuleerinud, et oma ettevõtteid toetada. Kuna Nordic Houses tegutseb eeskätt Norra turul, ütles ettevõtte juht Argo Saul, et valuutakursi tõttu muutusid ettevõtte tooted fjordide maal oluliselt kallimaks. Ettevõtte 2017. aasta aruandes seisab, et kahjum valuutakursi muutusest oli üle 36 000 euro.
    Ka Murer tõi valuutaküsimuse välja. „Rootsi krooni kurss on pikalt püsinud tasemel, mis ei soodusta kaupade ja teenuste importi euroalalt,“ ütles Murer, ent tõdes, et alanud aastal ootab ta siiski valuutakursi normaliseerumist ning nõudluse püsimist samal tasemel.
    Soome küsimärgiga, Norra stabiilne
    Probleemid ei piirdu Põhjamaade kinnisvaraturul vaid Rootsiga, vaid sarnaste probleemidega on silmitsi ka Norra ja Soome, märkis Nestor.
    Soome ehitusturg on viimastel aastatel käitunud Nestori sõnade kohaselt võrreldes muu majandusega suhteliselt äraspidiselt. Näiteks aastatel 2015, kui Soome majanduskasv piirdus kõigest 0,5%ga, valitses sealsel ehitusturul paras buum, tõi ta näite. Nüüd, kus Soome majandus on juba paar aastat näidanud head kasvu, võtab ehitussektor vastupidiselt aga hoogu maha. Uusi ehituslube anti elamuehituseks mullu 2017. aastaga võrreldes üle 15% vähem.
    Norras puhul pöördus uute ehitusprojektide arv langusesse juba 2017. aasta teises pooles. Nestori hinnangul on seal näha olukorra stabiliseerumise märke ja ehituslubade arv on hakanud taas tõusma. Stabiilseks hindasid Norra turu ka Rand ning Saul.
  • Hetkel kuum
Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vestlusrobot ChatGPT vahendab edaspidi ka uuemaid uudiseid
Sam Altmani juhitud tehisintellekti arendamise ettevõte OpenAI allkirjastas kolmapäeval lepingu, mis annab talle juurdepääsu meediakonglomeraadile News Corp kuuluvate suurimate uudisteväljaannete sisule, vahendas Reuters.
Sam Altmani juhitud tehisintellekti arendamise ettevõte OpenAI allkirjastas kolmapäeval lepingu, mis annab talle juurdepääsu meediakonglomeraadile News Corp kuuluvate suurimate uudisteväljaannete sisule, vahendas Reuters.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Keskkonnaamet nõuab LHV asutajalt ranna keelualale ehitatud eratee ülesvõtmist
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.